Eesti Demograafia Assotsiatsiooni 12. mai ettekandekoosolekul esines ajaloolane Jaak Valge teemal “Kuidas demograafiline üleminek mõjutab poliitiliste rezhiimide kujunemist”.

Probleemid, mis puudutavad poliitiliste rezhiimide (demokraatia) kujunemist, kestvust ja kokkuvarisemist on tänapäeva poliitikateaduses kahtlemata ühed kesksemad, tuntumad selle ala teoreetikud on ehk R. A. Dahl, S. Huntington jmt. Ent senised universaalsusele pretendeerivad teooriad on ajas väga staatilised ning ei näe ühiskondi muutumises. Ka ei ole nad alati hästi põhjendatud – nii näiteks ei ole ühtki selget põhjendust, miks just jõukus demokraatiale soodne on, ehkki matemaatiliselt on see seos tuvastatav. Kultuurilised faktorid jällegi on raskesti mõõdetavad.

Nii ongi ajaloodoktor Jaak Valge arvates poliitikateadus küps paradigmaatiliseks revolutsiooniks. Jaak Valge tutvustas koosolekul on hüpoteesi, mis lühidalt öelduna seisneb järgmises: ühiskonna demokraatiaküpsus sõltub selle ühiskonna demograafilise ülemineku faasist.

Jaak Valge töö tugineb demograafia poole pealt ühele demograafilise ülemineku kõige olulisemale karakteristikule – sündimusele (täpsemalt sündimuse üldkordajale, millised andmed nii ajaliselt kui ruumiliselt on ülemaailmselt kõige kättesaadavamad). Demokraatia n-ö mõõtmiseks kasutab ta POLITY indeksit, mis haarab pikima rahvusvaheliselt võrreldava ajaperioodi – aastad 1800–2002.

Kärt Jänes-Kapp