 |
|
|
|
| UUDISED |
|
|
2006.11.28 - 29. novembril taas teaduskohvik
Miks ei kasva inimestel jalad õlgadest või käed naba juurest välja?
Teaduskohvikus arutletakse geenide rolli üle
Briti Nõukogu ja Ahhaa teaduskeskuse korraldatavas teaduskohvikus 29. novembril algusega kell 17.30 Kloostri aidas Tallinnas räägib molekulaarbioloog Sarah Forbes-Robertson geenidest, mis seotud arengumustrite kujunemisega.
Meil on keeruka ülesehitusega kehad vägagi täpselt paigutunud sõrmede, varvaste, neerude ja kopsudega. Kuid ometi arenesime kõik ühestainsast rakukesest. Kuidas siis meie organid “teavad”, kus kujuneda? Miks asub väike sõrm alati käe välisküljel ja pöial teisel pool, mitte vastupidi? Miks ei kasva inimestel jalad õlgadest või käed kõhu keskelt välja?
Need kõik on näited bioloogilisest teadusnähtusest, mida kutsutakse arengumustri kujunemiseks. Igapäevaelus leiab arengumustritest palju näiteid. Me suhtume neisse kui enesestmõistetavatesse asjadesse, olgu siis tegu eksootiliste sebra- ja tiigritriipudega või sellega, et meil on viis sõrme ja mitte kolm või viisteist.
Teaduskohvikus räägib Sarah Forbes-Robertson, kuidas on arengumustrid meile geneetiliselt sisse programmeeritud. Teaduskohviku külastajad saavad ka teada, kuidas teha nelja tiivaga kanu ja kas ussidel on lootust, et neile kunagi jalad kasvavad.
Sarah Forbes-Robertson on Swansea Ülikooli arstiteaduskonna teadur. Ta on lõpetanud Bristoli Ülikooli ja kaitsnud doktorikraadi Londonis, University College’is. Ta on töötanud Londonis haiglas ning Bruneli ja Cardiffi ülikoolide juures.
Sarah uurimisvaldkond on DNA ja RNA, täpsemalt geeniekspressioon (geenide avaldumine). Tema eriliseks huviks on vähk, vananemine ja arenemine: kuidas me areneme ühest viljastatud munarakust täielikuks inimolendiks ning milliseid muutusi keha edaspidise elu jooksul läbima hakkab. Praegu töötab Sarah Swansea ülikoolis vähiuuringute rühmas, otsides üksikuid geenirikkeid ehk nukleotiidseid polümorfisme, mida saab seostada vähiriskiga – seda eriti inimeste hulgas, kes said kiiritada pärast Tšernobõli tuumaõnnetust 1986. aastal.
Sarah oli ka Wales’i finalist Suurbritannias telesaatega päädival teaduskommunikatsiooni konkursil Famelab 2006, kus otsitakse uusi andekaid teaduse tutvustajaid. Muuhulgas võitis ta 99-sekundi võistluse publiku lemmikuna, sest oskas pooleteise minuti jooksul kõige paremini selgitada, kuidas kaheksajalg erineb teistest mereelukatest!
Teaduskohvikuid Eestis korraldavad Briti Nõukogu ja Ahhaa keskus alates 2004 aasta sügisest. Teaduskohvikutes on aset leidnud arutletud järgmistel teemadel: nanotehnoloogia, alternatiivmeditsiin, geneetiliselt muundatud organismid, teadvus ja meemid, mürgiparadoks, kliimamuutused jt
Cafe Scientifique idee algatajaks oli 1998. aastal Oxfordi Ülikooli haridusega keemik Duncan Dallas. Teaduskohviku loomise idee taga on veendumus, et inimesi huvitab see, kuidas teadus ja tehnoloogia nende elu muudab. Paraku jääb see informatsioon neile sageli kättesaamatuks või arusaamatuks. Cafe Scientifique üritused toimuvad vahetus ja mugavas kohvikuõhkkonnas, kus igaühel on võimalus teadusküsimustes kaasa rääkida. Iga Cafe Scientifique algab ühe teadlase või kirjaniku ettekandega, mis kuulajaid kergelt provotseerides loob tausta järgnevaks aruteluks. Täna toimub teaduskohvikuid üle maailma Singapurist Tartuni.
Lisainformatsioon:
Kadri Suni, Briti Nõukogu kommunikatsioonijuht, T +372 625 7792, M +372 566 543 45
Ingrid Veinmann, Briti Nõukogu programmijuht, T +372 625 7788
|
|
|
| Tagasi |
|
|
 |
