RAHVUSVAHELINE INFORMAATIKAOLÜMPIAAD

Informaatikute jaoks tipnes lõppenud olümpiaadihooaeg augustis Mehhikos peetud ülemaailmse võistlusega, kust Eesti õpilased tõid koju kaks medalit, mõned eksootilised suveniirid ja palju pilte maiade templitest.

Rahvusvahelist informaatikaolümpiaadi (IOI) peeti tänavu juba kaheksateistkümnendat korda. Mehhikos, Yucatáni osariigi pealinnas Méridas, võtsid üksteiselt mõõtu 78 riigi esindused, kokku 286 võistlejat.

Nagu tavaliselt, kutsuti igast riigist osalema neli õpilast võistlejatena ja kaks juhendajat rahvusvahelise zhürii liikmetena. Eelmise õppeaasta jooksul peetud kohalike informaatikavõistluste ja kevadise Balti informaatikaolümpiaadi tulemuste põhjal moodustati Eesti koondis, kuhu kuulusid Laur Tooming (Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetanu), Rivo Laks (Pärnu Ühisgümnaasiumi lõpetanu), Indrek Klanberg (Tallinna Reaalkooli 11. klassi lõpetanu) ja Aleksandr Nikiforov (Ahtme Gümnaasiumi lõpetanu). Neid juhendasid Eesti informaatikaolümpiaadi (EIO) zhürii liikmed Ahto Truu ja Heno Ivanov.

Meie võistlejatest pälvis Laur hõbemedali ja Rivo pronksi, Indrekul jäi aurahast puudu 15 punkti. Peavõidu viis maksimaalsest 600 punktist 480 kogunud Filip Wolski Poolasse. Et ülesanded olid tänavu üsna rasked, seda näitab võitja punktisumma.

Uus hindamissüsteem

Arvatavasti andis skooride paari eelmise aastaga võrreldes kehvemaks kujunemisse oma panuse ka varasemast erinev hindamissüsteem. Informaatikaolümpiaadi ülesande lahenduseks on tavaliselt programm, mida kontrollitakse zhürii poolt enne võistlust koostatud testandmetega. Ühe testi edukaks läbimiseks peab programm antud sisendandmete põhjal õige vastuse välja arvutama ilma seejuures tööajale ja mälumahule seatud piire ületamata.

Eelmistel aastatel on igal testil olnud kindel väärtus ja selle testi õigesti lahendanud programm on teeninud vastava arvu punkte. Tänavu aga olid korraldajad testid gruppidesse jaganud ja gruppi kuuluvate testide eest teenisid punkte ainult need programmid, mis lahendasid õigesti kõik sellesse gruppi kuuluvad testid.

Uus ainekava

Mitmetel rahvusvahelistel olümpiaadidel, näiteks füüsika-, keemia- ja bioloogiaolümpiaadil, on olemas ametlik ainekava, mille eesmärk on aidata nii võistlejaid kui nende juhendajaid olümpiaadiks valmistumisel ja korraldajaid ülesannete koostamisel. Ühelt poolt on kooliprogrammid erinevates riikides vähemalt mingil määral erinevad, teiselt poolt ei saa muidugi eeldada, et õpilased omandavad iseseisvalt kogu materjali, mida staazhikatest spetsialistidest koosnev zhürii valdab.

Informaatika puhul tuleb lisaks arvestada, et paljudes riikides tegeleb informaatika kooliprogramm ainult valmistarkvara kasutamisega ning ei sisalda üldse algoritmide koostamist ja programmeerimist, milles olümpiaadil võisteldakse. Olümpiaadi ainekava on sel juhul oluline mitte ainult olümpiaadiülesannetes lubatavate teemade ringi piirajana, vaid ennekõike teejuhina võistlejatele ja nende õpetajatele individuaalse õppekava koostamisel.

Koondiste juhendajate üldkogule arutamiseks välja pakutud ainekava toorik jagab informaatika mõisted ja teemad järgmistesse gruppidesse:

- mõisted, mida võib ülesannete tekstides vabalt kasutada;

- mõisted, mida ülesande tekstis kasutades peaks täiendavalt selgitama;

- mõisted, mis ei esine ülesannete tekstides, aga võivad esineda näidislahendustes või nende seletuskirjades;

- mõisted ja teemad, mida ei tohiks kasutada ülesannete tekstides ja mille valdamine ei tohiks olla vajalik ülesannete lahendamiseks;

- teemad, mis ei kuulu informaatikaolümpiaadi ainevalda.

Ainekava võib olla kasulik ka neile õpilastele, kes olümpiaadil osaleda ei kavatse – nimelt on selles esimestesse gruppidesse valitud mõisted ja teemad, mis on informaatikas olulised ja mille omandamine on samas keskkooliõpilastele jõukohased, ehk siis need, millest tasuks ka omal käel õppijal alustada. Tegelikult ongi viimase grupi teemade ilmutatud loetlemine abiks ennekõike iseõppijale, kes saab vähemalt teada selliste valdkondade olemasolust ja võib soovida nendega oma silmaringi laiendamiseks tutvuda.

Kultuuriprogrammist

Muidugi ei möödunud kogu aeg Mehhikos ainult ülesandeid lahendades ja zhürii koosolekuid pidades. Arvutiväliseid elamusi pakkusid nii ametlik kultuuriprogramm, eksootiline keskkond kui ka kohtumised teiste maade võistlejatega. Võistlustevahelised puhkepäevad sisaldasid lisaks Mérida linnaekskursioonile ka väljasõite Chichen Itzasse maiade linna varemeid vaatama ja Mehhiko lahe äärde randa.

Eksootiline keskkond tervitas meid juba lennujaama uksel – kuigi saabumine jäi pika sõidu tõttu öö peale, pahvatas lennujaamast väljudes näkku uskumatu leitsak, mis järgmiseks päevaks muidugi veel kuumemaks läks. Õnneks olid nii võistlejate kui ka zhürii töö- ja eluruumid varustatud kliimaseadmetega, muidu oleks põhjamaalase elu troopikas ikka väga raske olnud.

EIO zhürii tänab kõiki õpetajad, vanemaid ja sõpru, kes on meie õpilasi järje peale aidanud. Selge on see, et olümpiaadizhürii ja TÜ Teaduskooli korraldatavatest õppesessioonidest üksi koondise väljaõpetamiseks ei piisa, kui õpilastel põhioskusi juba kodust või koolist kaasas ei ole. Samuti tahaks hea sõnaga meeles pidada nii kohalikke olümpiaade ja õppesessioone kui ka Mehhiko-sõitu materiaalselt toetanud asutusi: Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumit, Hansapanka, Skype’i, Microsofti ja WM-datat.

LOE VEEL

Tom Verhoeff et al. A proposal for an IOI Syllabus. Teaching Mathematics and Computer Science, V. IV, N. 1, lk 193–216.

AHTO TRUU (1972) on WM-data tarkvaraarendaja, EIO zhürii esimees.