23. oktoober

15.00 algab Budapesti Tehnikaülikooli juurest demonstratsioon, mis suundub 1848.–1849. aasta revolutsiooni ja vabadussõja kangelaste (Sándor Petőfi, Jozef Bem) nimeliste väljakute kaudu parlamendi ette. 21.00 peab seal lühikese kõne Imre Nagy.

Teine demonstratsioon suundub mööda György Dózsa nimelist teed, kus seisab hiiglaslik Stalini skulptuur. 21.37 lükatakse Stalini kuju ümber.

Kolmandast meeleavaldusest osavõtjad kogunevad raadiomaja ette, kus nad nõuavad oma 16 punktist koosnevate nõudmiste ettelugemist. Selle asemel annab raadio edasi vihatud vanameelse parteisekretäri Ernő Gerő kõne. 21.00 tulistavad raadiomaja valvavad julgeolekuväelased relvastamata massi. Rahvas hangib politseinikelt ja kohale kutsutud ungari sõduritelt relvi ning tulistab vastu. Rünnatakse relvaladusid, ülestõus kandub linna teistesse piirkondadesse.

Kesköö paiku saabuvad Nõukogude väeosad, kes ründavad ülestõusnuid. Algselt arvatakse, et ülestõusnute laialiajamiseks piisab tankikolonnide mürinast, nagu kolm aastat varem Berliinis toimunud tööliste mässu ajal.

24. oktoober

8.13 teatab raadio, et Ungari Tööliste Partei (UTP) paneb ette nimetada uueks peaministriks Imre Nagy.

8.45 loetakse raadiost ette Imre Nagy’i allkirjaga komandanditunni määrus. Budapestis seiskub tootmine.

12.10 kutsub Imre Nagy ülestõusnuid üles lõpetama sõjategevus kella kaheks, kuid tähtaega ollakse sunnitud mitu korda pikendama.

Moskvast saabuvad Mikojan ja Suslov ning liituvad Ungari parteiladviku koosolekuga.

Budapestis luuakse esimesed töölisnõukogud.

25. oktoober

Ungari demonstrandid marsivad enne lõunat koos sõbrustavate vene tankide ja nende meeskondadega parlamendi ette. Vene keelt oskavad tudengid selgitavad vene sõduritele, et tänavatel on töölised ja mitte “rahva vaenlased”. Julgeolekutöötajad avavad parlamendi katuselt tule rahva pihta, umbes sada inimest saab surma.

12.32 vabastab partei raadio teatel Ernő Gerő partei esimese sekretäri kohalt ning määrab tema asemele János Kádári.

Ilmub esimene vaba ja sõltumatu päevaleht Igazság ehk Tõde.

26. oktoober

Relvakonflikt levib teistesse Ungari linnadesse, streik laieneb üle kogu riigi. Vabrikutes ja riigiasutustes hakatakse looma töölisnõukogusid ja revolutsioonilisi komiteesid.

Miskolcis ja Mosonmagyaróváris tulistavad demonstrante piirikaitse- ja julgeolekuüksused, hukkub palju süütuid inimesi. Rahva reaktsioonina järgnevad tulistamistele lintshimised.

27. oktoober

Raadio avaldab Imre Nagy’i uue valitsuse koosseisu. Ülestõusnute ja Ungari relvajõudude vahel algavad läbirääkimised.

28. oktoober

13.20 Imre Nagy kuulutab raadio kaudu välja relvarahu. 17.25 peetud raadiokõnes nimetab Nagy toimunut rahvuslik-demokraatlikuks rahvaliikumiseks. Ta teatab Nõukogude vägede väljaviimisest Ungari pealinnast ning ülestõusnute mõningate nõudmiste täitmisest, nagu näiteks julgeolekuteenistuse laialisaatmine.

Budapesti Politsei peakorteris hakatakse looma Rahvuskaarti.

Ungari küsimust arutab ÜRO Julgeolekunõukogu.

29. oktoober

Jugoslaavia president Tito saadab UTP eestseisusele kirja, milles tervitab selle otsuseid, samas aga väljendab toimunu suhtes kartusi.

Iisraeli vägede rünnak Egiptuse vastu muudab Suessi kriisi sõjaliseks konfliktiks.

USA suursaadik Moskvas Bohlen annab Nõukogude juhtkonnale mõista, et USA valitsus ei pea uut Ungarit oma liitlaseks.

30. oktoober

Ilmub sotsialistlike riikide suhteid puudutav Nõukogude valitsuse deklaratsioon, avaldatakse valmidust läbirääkimisteks Nõukogude vägede väljaviimiseks Ungarist.

Mitmetunnise lahingu järel vallutavad ülestõusnute grupeeringud Budapesti parteikomitee peamaja Köztársasági väljakul, lintshitakse 24 maja kaitsjat.

14.30 teeb Imre Nagy teatavaks, et valitsusse kaasatakse 1948. aasta valitsuskoalitsiooni parteid. Kommunistliku riigipöördega likvideeritud parteid taastatakse. Tekivad uued erakonnad ja ajalehed.

Õhtul luuakse Ungari regulaararmee, politsei ja ülestõusnute baasil Revolutsiooniline Kaardivägi.

22.00 vabastatakse vangistusest Ungari katoliku kiriku peapiiskop József Mindszenty.

31. oktoober

Pärastlõunases kirjas avalikustab Imre Nagy, et alustati läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimiseks Ungarist. Samal päeval algab uute Nõukogude vägede sissetoomine.

1. november

Imre Nagy kutsub enda juurde Nõukogude suursaadiku Juri Andropovi ja teatab, et protestiks vägede sissetoomise vastu astub Ungari välja Varssavi paktist. Valitsus deklareerib Ungari neutraliteeti, raadiokõnes teavitab Imre Nagy sellest ka avalikkust.

János Kádár läheb Nõukogude saatkonda ja sõidab sealt Uzhgorodi kaudu Moskvasse, kus peab nõu uue valitsuse loomiseks.

Töölisnõukogud peavad valitsusega läbirääkimisi streigi lõpetamise ja töö alustamise üle.

Õhtul saadab raadio eetrisse János Kádári kõne, milles too teatab UTP tegevuse lõpetamisest ja Ungari Sotsialistliku Töölispartei (USTP) loomisest. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei delegatsioon eesotsas Nikita Hrustsoviga peab Poola liidritega läbirääkimisi interventsiooni üle Ungarisse.

2. november

Ungari valitsus protesteerib kolme noodiga Nõukogude interventsiooni vastu ning avaldab soovi vägede väljaviimist puudutavate läbirääkimiste alustamiseks.

Imre Nagy saadab ÜRO peasekretärile kirja, milles protesteerib Nõukogude vägede Ungarisse sissetoomise vastu.

ÜRO Julgeolekunõukogu otsustab, et Ungari küsimust arutatakse 4. novembri istungil.

Öösel Brioni saartel toimunud läbirääkimistel nõustub Tito Ungari vastu suunatud Nõukogude okupatsiooniga ning soovitab uueks peaministriks János Kádárit.

3. november

Ungaris luuakse uus koalitsioonivalitsus.

Enne lõunat algavad Ungari parlamendis Ungari ja Nõukogude Liidu sõjaväeekspertide läbirääkimised Nõukogude vägede väljaviimise kohta. 22.00 jätkatakse läbirääkimisi Budapesti lähedal asuvas Tökölis, Nõukogude vägede peastaabis.

Töölised otsustavad tööd jätkata 5. novembril.

Kesköö paiku arreteeritakse Tökölis läbirääkimisi pidav Ungari delegatsioon eesotsas kaitseminister Pál Maléteriga. Maléter mõistetakse hiljem surma ja hukatakse koos Imre Nagy’iga.

4. november

4.00 hommikul alustavad Nõukogude väed üldist rünnakut Budapestile ja teistele Ungari linnadele.

5.20 teavitab Imre Nagy Ungari ja maailma üldsust Nõukogude vägede rünnakust, kuid ei anna käsku vastupanuks. Ülestõusnute üksused osutavad spontaanselt ägedat vastupanu.

5.05 teatatakse Szolnoki raadios Kádári juhitava revolutsioonilise tööliste ja talupoegade valitsuse loomisest.

Hommikutundidel otsivad Imre Nagy ja ta vahetud töökaaslased poliitilist varjupaika Jugoslaavia suursaatkonnast.

Ungari valitsuse ainukese kohale jäänud liikmena protesteerib riigiminister István Bibó deklaratsiooniga Nõukogude okupatsiooni ja äsjaloodud vastasvalitsuse vastu. See toimub ajal, kui parlament on juba Nõukogude vägede käes, ning seal ringi kihutavad vene sõdurid peavad teda administratiivtöötajaks, lubades tal sõna lausumata oma kabinetist ja parlamendihoonest lahkuda. Bibó arreteeritakse hiljem, mõistetakse eluks ajaks vangi, kuid vabaneb 1963.

János M. Raineri artikli alusel koostanud Urmas Bereczki