Parvedelgi korrapärane võrgustik

Kirjeldatud selgitus tundus Tartu astronoomidele ebatõenäoline, kuid mitte selles mõttes, et galaktikate jaotus on perioodiline, vaid perioodi geomeetriline tõlgendamine paistis olevat vale. Kui meie poolt juba varem välja pakutud rakuline struktuur on korrapärane, siis just sellist perioodilist jaotust ongi oodata. Niisiis asusime selgitama, kas galaktikate perioodiline jaotus esineb ruumis tervikuna, nagu rakulise jaotuse korral on oodata. Kuna nii kaugele ulatuvaid galaktikate katalooge koos kauguste määrangutega pole veel tehtud, siis kasutasime galaktikaparvi. Parvede kataloog, mis sisaldab parvi üle kogu taeva nii põhja- kui ka lõunataevas, oli just äsja valminud USA astronoomi George Abelli eestvedamisel. Astronoomid kogu maailmas olid hakanud määrama selle kataloogi põhjal parvede kaugusi. Tartus tegeles andmestiku kogumisega Erik Tago, seda koostöös Heinz Andernachiga Madriidist. Maret Einasto uuris parvede jaotust ja koostas superparvede kataloogi. Nende ridade kirjutaja koos Maretiga koondas tähelepanu parvede jaotuse regulaarsuse uurimisele.

Aja jooksul lülitusid programmi mitmed astronoomid teistest observatooriumidest (Potsdamist, Göttingenist, Moskvast). Samaaegselt parvede jaotuse uurimisega tegime koos Tartu ülikooli magistrantide Veikko Saare ja Ott Toometi ning Göttingeni ülikooli doktorandi Patrick Frischiga Universumi arengu numbrilist modelleerimist arvutitel. Meie eesmärk oli selgitada, kuidas on võimalik seletada vaatlustest leitud parvede jaotust.

Esimesed tulemused olid käes 1994. aaastal ja me kandsime need ette Potsdamis peetud rahvusvahelisel konverentsil. Näitasime, et superparvedesse kuuluvad parved moodustavad üsna korrapärase võrgustiku, mis on peaaegu täisnurkne ja mille raku läbimõõt on umbes 120 megaparsekit (vt. joonist).

<-eelmine lehekülg

Esimesed tulemused kahtluse all ->