Esimene arvamus — juhus Galaktikad (nende hulgas ka meie Galaktika ehk Linnutee ja suur Andromeeda galaktika) koonduvad mitmesuguse rikkusega parvedesse ja rühmadesse. Viimased pole kaugeltki nii korrapärased kui galaktikad ise. Veelgi suuremate galaktikasüsteemide paigutus paistab juba üsna korrapäratuna. See järeldus tugineb ulatuslikel galaktika loenditel, mida alates 1930ndatest aastatest on tehtud paljudes observatooriumides. Selline vaade — korrapära väiksemates süsteemides ja juhuslik paigutus suuremates — on praegu astronoomide seas üldiselt levinud. Galaktikad ja galaktikasüsteemid tekivad tihedushäiritustest, mis said alguse juba Universumi arengu varajasel staadiumil juhuslikest hälvetest. Arengu käigus häiritused kasvavad, kuna tänu külgetõmbele aine koguneb aina rohkem tihedatesse piirkondadesse ning hõredamad alad jäävad üha hõredamaks. Kuna alghäiritused olid juhuslikud, siis peaks sellise arengu korral tekkinud tähesüsteemide jaotus olema samuti juhuslik. JAAN EINASTO (1929) on Tartu Observatooriumi vanemteadur. Eesti TA akadeemik. Füüsika-matemaatikadoktor. Varjatud aine ja universumi rakulise ehituse avastaja. esilehele |
