Stanfordi Ülikooli Howard Hughes' meditsiiniinstituudi teadlasel Marius Wernigil on koos kolleegidega õnnestunud leida viis, kuidas sundida fibroblaste ehk sidekoerakke muutuma närvirakkudeks ilma vahepealse dediferentseerumiseta. Helsingi Ülikoolis töötav neurobioloog Urmas Arumäe peab hiljuti Nature's avaldatud tulemusi läbimurdelisteks.
Kommenteerib molekulaarbioloog URMAS ARUMÄE Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituudist: „Kõnealuses töös muudeti esimest korda üks diferentseerunud rakutüüp - fibroblast - vahetult teiseks - neuroniks.
Erinevalt embrüonaalsetest rakkudest on lõplikult diferentseerunud rakkude (lihasrakk, lümfotsüüt, näärmerakk, neuron jne) tunnused püsivad ja nende muutmist on peetud keeruliseks, kui mitte võimatuks. Siiani ongi see õnnestunud ainult nn dediferentseerumise kaudu: rakku sunnitakse lihtsustuma tagasi embrüonaalsesse seisundisse, kus tema arengusuundade valik on vähem piiratud, ja alles seejärel on ta ümber programmeeritud teiseks rakuks.
Kõnealuses töös näidati, et fibroblaste saab muuta neuroniteks ka otse, ilma neid eelnevalt dediferentseerimata. Selleks piisas minimaalselt kolme transkriptsioonifaktori samaaegsest avaldamisest fibroblastides. Need faktorid - Ascl1, Brn2 ja Myt1l - on olulised neuronite diferentseerumisel oma eellastest, kuid fibroblastides neid looduslikult ei leidu. Sisseviidud Ascl1, Brn2 ja Myt1l sundisid kuni 20 protsenti diferentseerunud fibroblastidest muutuma tüüpilisteks neuroniteks, mis sünteesisid mõningaid neurotransmittereid ja moodustasid rakukultuuris toimivaid sünapseid.
Kuigi see, kuidas need faktorid fibroblastide programmi maha surusid ja selle neuroniprogrammiga asendasid, vajab veel edasist uurimist, on tegemist läbimurdetööga. Sel meetodil toodetud neuroneid võib ehk tulevikus ka siirdada neurodegeneratiivsete haigustega patsientide ajju."
