Kuula samal teemal:
Toomas Jüriado intervjuu Loodusesõbra toimetaja Helen Arusooga
raadio KUKU 18. veebruari saates LOODUSAJAKIRI
Tänavuse aasta esimese Loodusesõbra kaanelt vaatavad vastu nimetus radokuu ja sirvilauad. Miks radokuu? Sest radokuul rajutab ja tuiskab: rado – torm, tuisk, säilinud võro keeles.
Toimetaja Helen Arusoo selgitab: "... väga
sobilikult looduskaitseaasta puhul (Eesti looduskaitse 100!) on
Loodusesõber läinud üle maakeelsetele kuunimedele. Selle asemel et
öelda jaanuar, veebruar, märts, ütleme edaspidi südakuu, radokuu,
urbekuu.
Miks kasutada Rooma jumalate (nt kahe näoga jumal Janus, puhastusjumal Februus) ja keisrite nimesid (nt Augustus jne), kui saame kuud kõnetada maakeeli? Paljudel rahvastel on vanad nimed täielikku unustusse vajunud, meil veel mitte. Euroopas kasutab omakeelseid kuunimesid seitse riiki, teiste hulgas Soome ja Leedu. Kas meie siis kehvemad oleme? Loodusesõbra arust oleks vahva, kui maakeelsete kuunimede kasutus laieneks.
See annaks meie noortele muide selle
eelise, et nad ei võrdleks meie kodumaise oktoobri kliimat kenama
Vahemere oktoobri ilmaga ... kui kuu nimi on ikka porikuu (oktoober),
austame teda ka vastavalt ja viskame „kena" oktoobri mõtted peast. Kui
hetkeks järele mõelda, on ju selge, et looduskaitse algab meie peast ja
meie suhtumisest, muidu ei aita ka traataed kaitsealade ümber.
Omakeelsete kuunimede kasutamine on sammuke loodusele lähemale."
Lisaks kuunimede teemale saab värskest Loodusesõbra numbrist teada, miks meri tänavu nii visalt külmub, millal aitab jääpurikas avastada soojalekkeid, kuidas kodus elektrit säästa, kui palju on Eestis veel kiviraidureid, kes on Miguel, kes maalib Tartus tihaseid ja hobuseid jpm.
kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud režiim. Kliima alla ei kuulu üksnes keskmised näitajad, vaid ka rekordid jt äärmused, mis on kliimat iseloomustavad näitajad. Teadus, mis tegeleb kliimaga, on klimatoloogia.
Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (World Meteorological Organization, WMO) järgi saab kliimast rääkida vaid siis, kui on olemas vähemalt 30 aasta ilmaandmed antud paiga kohta. Selline otsus tuleneb Gaussi normaaljaotusest.
torm
Tormiks loetakse (püsi)tuul, mille kiirus on vähemalt 20,8 m/s.tuisk
Tuisk on meteoroloogiliste nähtuste kogum, mille põhiline kriteerium on lumesadu või lumekanne; tuule kiirus 11–14 m/s; kestvus 12 tundi või vähem.
