Horisont 1/2000

Horisont 1/2000

Tšetšeenia ja lähiümbruskond 1999, enne uut sõda. Tšetšeeni Vabariik piirneb idas ja kir-des Dagestaniga, põhjas Stavropoli kraiga, läänes Ingu šš iaga ja lõunas Gruusiaga. Dagestanis on rahvastest Tšetšeenia naabriteks lõunas avaarid (elavad Avaaristanis), idas kumõkid ja Dagestani tšetšeenid (1989 ca 60 000, sealne tšetšeenide asuala kuulub ajalooliselt Tšetšee-niasse, kuid nõukogude võim andis selle ala Dagestani koosseisu), kirdes venelased ja nogaid. Kaukasuse mäestiku tõttu on kõige halvem ligipääs ainsasse mitte-Venemaa osasse – Gruusiasse. Enamus tšetšeene elab kitsa ribana külades ja väikestes linnades Kaukasuse põhjapoolses eelmäestikus. Selle põhilise asuala põhjapiiriks on mõtteline joon, mis läbib Hasun-Yurti (Hassav-Jurti), Gümset (Gudermessi), Sölz-Ghalad (Groznõid) ja Semajaškat (Samaškit). Teine suurem grupp tšetšeene elab Terki (Tereki) jõe orus. Ainult Kagu-Tšetšeenias, mida tuntakse Itškeeria nime all, elab arvestatav hulk inimesi ka päris mägedes. Tšetšeeni Vabariigi kõige põhjapoolsem, stepiala, ei ole ajalooliselt tegelikult Tšetšeenia, vaid liideti suures osas Tšetšeeni-Inguši ANSVga pärast selle autonoomse üksuse taastamist 1957. Seetõttu elab seal suhteliselt rohkem venelasi (kasakaid). Enne 1994 alanud sõda elas kõige enam venelasi pealinnas, kus nad moodustasid 1989. aasta rahvaloenduse andmetel pea poole elanikkonnast. Mujal oli venelasi väiksemates gruppides.

Viimati uuendatud 6. juuni 2003