Kuigi vaid vähesed inimesed on näinud sidrunipuud, teavad tema mahlaseid ja ülihapusid vilju — sidruneid — vist peaaegu kõik. Paljud on kuulnud ka sellest, et sidrunis on palju sidrunhapet ja rohkesti vitamiini C. Kahjuks selle infoga enamiku inimeste teadmised sidrunist piirduvadki. Kuid nendes kuld- või rohekollase värvusega viljades peitub veel palju muudki, mis meile kasulik on... Kuidas valida ja hoida? Osta tasub läikiva koorega tihkeid sidruneid. Sidruni koor on nagu peegel, mis reedab vilja küpsust. Vilja valmimist ja kvaliteeti hinnatakse koore läike, mitte aga värvuse alusel. Seega: tuhmid, nätsked ja pehmed sidrunid on targem letile jätta. Juba ostetud sidruneid on kõige parem säilitada jahedas, mõõduka niiskusega kohas. Lahtilõigatud sidruni kuivamise vältimiseks tuleb ta lõikepinnaga asetada alustassile. Et praegu on sidruneid pidevalt müügil, ei ole suurte tagavarade soetamine otstarbekas. Tutvus algab koorest Botaaniliselt on sidrun sidrunipuu vili. Kujult on sidrunid ovaalsed või munajad ja nad kaaluvad tavaliselt 75-150 grammi. Koor, mille värvus muutub rohelisest kollaseni, on kas sile või kergelt krobeline. Sidrunikoore värvunud pindmises osas on rikkalikult õlide näärmeid, mis sisaldavad meeldivalt lõhnavaid eeterlikke sidruniõlisid. Nende olemasolus on lihtne veenduda. Koorige sidrun ära ja muljuge veidi koort. Õlipiisakesed paiskuvad mahutitest välja ja kohe levib aromaatne ning värskendav sidrunilõhn. Lõhnateraapiast on teada, et sidruniõli eeterlikest õlidest tulenev lõhn värskendab, teritab tähelepanu ja suurendab keskendumisvõimet. Sidruniõlide lõhnamaailma on ammu avastanud ka parfümeeriatööstus. Üha rohkem on neid kosmeetikatooteid, mille koostisainete hulka kuuluvad sidruni eeterlikud õlid. Et sidruni koorest väljapressitud õlid on tugeva ja intensiivse lõhnaga, siis kasutatakse neid sageli just meestele mõeldud lõhnatoodetes. Lõhnaga seoses veel üks tähelepanek: keeva veega ülekallatud sidrunid lõhnavad palju tugevamini, sest kuumas aurustuvad sidruniõlid hõlpsalt. Siit ka seletus, miks sidruniviiluga tee nii aromaatselt lõhnab ja hästi maitseb. Perenaised kasutavad riivitud sidrunikoort lisandina keeksides, kreemides, kisellides ja mujalgi. Selline sidrunikoore kasutamine pole suurtes kogustes siiski soovitatav. Pole ju saladus, et sidruneid, nii nagu ka teisi tsitrusvilju, pritsitakse enne transporti mitmesuguste tugevatoimeliste konservantidega. Need ühendid ei lagune, maha pesta on neid raske ja pole välistatud ka nende aeglane imbumine koorealusesse kihti. Tavaliselt on konservandi nimetus ka hulgipakendil kirjas. Et sidruneid müüakse aga lahtiselt ja tükikaupa, siis ostja enamasti ei teagi, millise kemikaaliga tema lemmikut eelnevalt pritsitud ja töödeldud on. Koor katab haput ja mikrotoitaineterikast viljaliha Sidruni mahlakas viljaliha on kollane ja teravalt hapu maitsega. Hapetest on sidrunis kõige rohkem sidrunhapet, mille sisaldus võib tõusta kuni 8 protsendini. Toonitagem kohe, et sidrunhapet sünteesitakse ka inimorganismis, kus ta on meie energeetilise ainevahetuse üks kesksetest ühenditest. Sidrunhape on võimeline siduma metalliioone ja see on tema antioksüdantsuse peamine alus. Seetõttu on ka sügavalt ekslik kuulujuttudel rajanev info, et E-aine koodiga E330, mis ongi sidrunhappe kood, on kantserogeenne. Kui lähtuda kas või sellest, et sajas grammis sidrunimahlas on 4-5 g sidrunhapet, siis kantserogeensuse korral peaksid sidrunimahla tarbijad, keda maailmas on tohutu hulk, juba ammu surnud olema. Sidrunhape meditsiinilist ohutust tõestab ka see, et ta on vereülekannetes doonorplasma üks komponentidest. Sidrunhape on samal ajal ka oluline toidulisand. Lisaainena on sidrunhappel toiduainetes mitmeid rolle — ta on antioksüdant ja happesuse reguleerija. Kui hoolikalt toidupakenditele kirjapandud koostisosade loetelusid lugeda, siis torkab silma sidrunhappe sage esinemine. Tegemist on ikkagi keemiliselt valmistatud sidrunhappega, mis on loodusliku molekuli täpne koopia. Kartuseks pole põhjust, sest nii lihtsa ühendi nagu sidrunhappe puhul ei erine loodusliku ja sünteetilise molekuli biotoime. Sidruni vitamiiniderohkusest on kujunenud peaaegu legend. Eriti ülistatakse sidrunit kui vitamiin C allikat. Tõsi on see, et just sidrunid ja nende mahl olid esimesed ravimid, mida inimesed hakkasid kasutama skorbuudi vältimiseks pikkadel merereisidel. On siiski palju teisi vilju, mis vitamiin C sisalduselt sidruni kaugele seljataha jätavad. Sidrunist rohkem on vitamiini C näiteks kreeka pähklites, kibuvitsamarjades, mustsõstardes, jõhvikates, jne. Sidrunis on märkimisväärselt ka mitmeid B-grupi vitamiine ja kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ning fosfaate. Sidruni sisust kasutatakse kõige rohkem mahla. Lisagem siinkohal, et kuumas vees hoitud sidruneid on kergem koorida ja neist saab ka mahla paremini kätte. Saleda joone hoidjad soovitavad janu kustutamiseks vähese sidrunimahlaga maitsestatud külma vett, sest see jook on värskendav ning ülimalt kaloritevaene. Tõsi ta on, sest sajagrammise sidruni söömisel saab organism kõigest 28-30 kcal energiat. Nii et tõeline dieettoit. Ka kõigile tuntud karastusjook limonaad kujutas valmistamise algusaegadel ei midagi muud kui naturaalset sidrunijooki. Sidrun on limonaadile nimeandjakski, sellele viitavad nii ingliskeelne lemon, itaaliakeelne limone kui ka hispaaniakeelne limon. Sidrunimahl on teada-tuntud maitselisand paljudele toiduainetele. Kauplustest võib osta sidrunimaitselisi kreeme, küpsiseid, vahvleid, jäätisi, kompvekke, torte, jooke ja veel palju muudki. Mahl kui arstim Rahvameditsiin tunnustab samuti sidrunimahla kui tõhusat ravivahendit. Köha, nohu ja kurgupõletiku korral on meega segatud sidrunimahl hea ravim, mis leevendab vaevusi. Sidruni ja mee segul on veel rahustav ja und soodustav toime. Sidrunimahl ergutab seedenäärmeid, mistõttu seda soovitatakse kasutada söögiisu tõstmiseks. Eriti sobiv on sidrunimahl neile, kellel on probleeme mao alahappesusega. Rahvameditsiinis soovitatakse sidrunimahla ka podagra ja neerukivide korral, sest sellel joogil on lahustav toime. Veega lahjendatud sidrunimahlast on abi ka igemepõletiku puhul, juhul kui sellega suud loputada. Ekslik on arvamus, nagu sobiks sidrunimahl ainult seespidiseks kasutamiseks. Kareda käenaha määrimiseks soovitavad kosmeetikud lihtsat segu sidrunitest pressitud mahlast ja oliivõlist. Komponendid segatakse vahekorras üks-ühele ja segu määritakse ööseks kätele. Selline mähis on nahka pehmendava ja noorendava mõjuga. Rasusele nahale on lahjendatud sidrunimahlaga pesemine samuti soodne, sest see pehmendab ja puhastab nahka ning vähendab rasu eritumist. Ka juustele annab sidrunimahlaga lahjendatud veega loputamine kauni läike. Nii nagu nahagi puhul, on sidruniga töötlus sobilik just rasuste juuste korral. Sidruni edu saladus liigse rasu kõrvaldajana kehapinnalt on lihtne. Rasu koosneb põhiosas rasvast. Sidrunimahlas leiduvad happed reageerivad rasvaga ja selle tulemusena moodustuvad vesilahustuvad keemilised ühendid — estrid, mis veega loputamisel ära uhutakse. Vanniveele lisatud sidrunilõik või kooretükikesed aromatiseerivad vannivee ja suurendavad samal ajal ka selle puhastavat toimet. Sidrunimahl koos koorega sobib ka välispidise lisavahendina mitmete seenhaiguste ohjeldamiseks. Puhastusvahend Sidrunist on abi määrdunud ja parkunud käenaha puhastamisel, kui neid kohti sidruniviiluga hõõruda. Tunduvalt rohkem kasutatakse sidrunit mitmesuguste plekkide eemaldamiseks. Vahest kõige tuntum on sidrun roosteplekkide eemaldajana, kuid selle puuvilja mahl sobib ka nahkesemete, hõbe-, vask- ja klaasnõude puhastamiseks. Sidrunilõhna meeldiva ja värskendava toime on avastanud ka paljud pesemisvahendite tootjad, kes müüvad sidrunilõhnalisi pesupulbreid ja nõudepesuvahendeid. Kas puudusi polegi? Kõik sõltub tarbitavast kogusest. Üle ühe sidruni päevas pole soovitav süüa, sest ülihapu sidrunimahl võib hambaemaili kahjustada. Mitme sidruni söömine päevas viib meie organismi ka liigpalju sidrunhapet ja see võib pikema aja jooksul tekitada probleeme üldises ainevahetuses. Sidrunite söömine on vastunäidustatud nendele inimestele, kes pidevalt kannatavad mao ülihappesuse käes. Sidrun koos kohviga viib organismist välja teatud koguse kaltsiumi. Seetõttu pole sidrunite liigtarbimine kasulik neile, kellel on risk luude hõrenemiseks ehk osteoporoosiks. Mõõdukas sidruni tarbimine paralleelselt piimatoodete söömisega osteoporoosiga seonduvaid probleeme aga ei tekita. esilehele |
