Melatoniin on inimese ja teiste selgroogsete pea-, täpsemalt vaheajus paiknevas väikeses (mass 0,16 g) käbikehas moodustuv hormoon, mille teke valguse mõjul väheneb, pimeduses aga suureneb. Melatoniin avastati 1959. aastal tänu asjaolule, et ta pleegitas katsekonna nahka, kaotades pigmentrakke melanotsüüte ergutava hormooni toimeefekti. Huvitaval kombel on melatoniiniga seni õnnestunud pleegitada ainult konna nahka. Loomkatsed on tõestanud, et melatoniin pidurdab mitmesugustel loomaliikidel sugunäärmete arengut ja talitlust mõlema soo esindajatel. Aastail 1960-1970 oli see hormooni toime uurijate tähelepanu keskmes. Kuid senised pingutused, kasutada melatoniini inimesel eostamisvastase ainena, pole kandnud vilja. Melatoniini manustamine mõjub katseloomadele samamoodi kui käbikehast pimeduse saabudes verre nõristuv hormoon. Kuid valguse ja pimeduse vaheldumisel toimib melatoniin ainult teataval kindlal ajal. Sellest tõsiasjast lähtudes hakati arutama, kas ja kuidas melatoniin edastab infot välisvalgusest organismi sisemisele kellale, mis reguleerib tsirkadiaanseid (ööpäevalähedasi) biorütme. Oletati, et melatoniini tarvitamine peaks pärast Atlandi ookeani ületamist lennukiga hõlbustama organismi sisemise kella reguleerimist uuele kohalikule ajale. Üksikud tähelepanekud kõnelevad tõepoolest melatoniini soodsast mõjust, kuid seni pole teada, millist kahju teeb organismi loomuliku kohanemisprotsessi häirimine ajavööndite vaheldumisel. Väikesemahuliste uuringutega on kindlaks tehtud ka melatoniini uinumist soodustav toime. Organismis moodustub melatoniin aminohappest trüptofaanist, mis 1980. aastail sai n.-ö. bioloogilise uinutina suure menu osaliseks, kuid üheksa aastat hiljem kõrvaldati turult raskekujuliste kõrvaltoimete tõttu (näiteks Saksamaal). Nüüd on teada, et need olid tingitud mitte trüptofaanist, vaid lisanditest, mis jäid trüptofaani tootmisel kõrvaldamata. Kuid see hoiatav juhtum mainitseb ikkagi ettevaatusele. Viimane melatoniini-uudis ütleb, et see hormoon olevat igavese nooruse allikas, s.t. pikendavat eluiga. Nii on järeldatud üheainsa katsehiirtel tehtud uuringu põhjal, mille tulemusi õhinal tutvustasid USA nädalakiri "Newsweek", saksa ajakiri "Focus" ja eratelekanal SAT 1. Kuid ammu on selge, et ühekordne katse ühel loomaliigil ei võimalda eksperimendi tulemusi inimesele üle kanda. USAs on keele alla asetatavad melatoniinitabletid loodustoodetena vabamüügil, aga näiteks Saksamaal ei ole selle preparaadi kaubastamine veel lubatud. Melatoniini kasutamise võimalused ravimina vajavad veel tõsist uurimist.
esilehele |
