kes tõi kanepi Euroopasse? farmakoloog MARGAREETE OTTER

Kanepist saadavaid mõnuaineid kasutati Hiinas juba aastal 3000 e. Kr. Arvatakse, et Hiinast levis kanep Indiasse ja sealt Aafrikasse. Euroopasse tõid india kanepi kasutamise kombe Napoleoni Egiptuse-sõjakäigult naasnud sõdurid 19. sajandi alguses. Ameerika kanepi kasutamine levis Kesk-Ameerika indiaanlaste juurest käesoleva sajandi alguses ka Põhja-Ameerikasse. Just kanep on see taim, millest valmistatakse taolisi narkootilisi aineid, nagu marihuaana ja hašiš.

Kanep on laialt levinud üheaastane kuni 5-6 m kõrgune põõsakujuline taim, mis kasvab nii metsikult looduses kui ka kultuurina kogu maailmas. Laiemalt tuntakse kahte liiki — india kanepit (Cannabis sativa var. indica) ja ameerika kanepit (Cannabis sativa var. americana), mida kohalikud elanikud on iidsetest aegadest kasutanud inimese psüühika mõjustamiseks. Kanepit on kultiveeritud ka kiu saamiseks, seemneid on kasutatud kanepiõli valmistamiseks. Kanepitaimes on kuni 60 alkaloidi, millest tähtsaim on narkootiliselt aktiivne (9delta)tetrahüdrokannabinool (THK). Viimast kasutatakse meditsiinis glaukoomi (rohekae) raviks, kasvajavastastest ravimitest põhjustatud iivelduse ja oksendamise pärssimiseks ning harva ka langetõve ravis. Tal on mõningane valuvaigistav toime.

Kanepist valmistatud narkootiliste ainete (marihuaana, hašiš) suitsetamisel on tunda eripärast lõhna, mis fikseerub riietele, levib lähiümbruses. Suitsetamisel avaldub kanepi toime väga kiiresti (10-30 minutiga) ja kestab väikeste annuste puhul 2-3 tundi. Esmakordsel kasutamisel, isegi mitmel esimesel korral ei kutsu kanepisaadused esile meeldivat elamust ega head enesetunnet, vaid enamasti põhjustavad koguni negatiivset reaktsiooni. Harjumuseni jõudmiseks on vaja läbi teha sissejuhatav periood, mille jooksul tuleb üle saada ebamugavatest kogemustest.

Soovitud toimeks on meeleolu tõus, lõbusus, nalja- ja naerutung, eufooria, üldine kehaline mõnutunne, kergus, aja kulg muutub kiiremaks, mõtlemine liikuvamaks, kujutlused värvikateks. Igapäevased käitumisepidurid kaovad. Mõõdukad annused muudavad kõne segaseks, tekivad mäluhäired, väheneb õppimisvõime, kontsentreerumisvõime (liiklusohtlikkus!). Kanep suurendab söögiisu. Üleannustamisel tekib hirm, segasus, tugev paanika, ärevus, paranoia ja hallutsinatsioonid. Pikaajalisel kasutamisel eufooria väheneb, samuti nalja- ja naeruhimu. Subjektiivselt tunnetab narkomaan mõtlemisvõime erakordset tõusu, ta võimed oleks nagu tohutult kasvanud. Objektiivselt midagi sellist ei juhtu ja tegelikkuses ta vaid targutab üldiste probleemide ümber. Narkomaan tunneb nüüd järjest suuremat vajadust eemalduda kaaslastest ja olla omaette. Ta tahab mõnuleda vaikses meditatsioonis. Joove kestab 1,5-3 tundi ja lõpeb tuimuse, füüsilise ja psüühilise tühjustundega, uimasuse, unisuse ja unega. Pidev suitsetamine isoleerib ümbrusest.

Kanepisaaduste puhul domineerib psüühiline sõltumus, vähesel määral esineb ka füüsilist. Isiksus muutub. Südamehaigused ja kõrge vererõhk on ohuteguriks kanepi suitsetamisel. Skisofreenia ja depressiooni kulg võib halveneda. Sperma hulk ja liikuvus väheneb. Pidurdub ovulatsioon ja loote üsasisene areng, seksuaalne aktiivsus tervikuna, esinevad muutused reproduktiivsüsteemi arengus. Narkomaanide lapsed on oluliselt lühemat kasvu ja kaaluvad vähem, nad on väga närvilised. Narkomaanid on ka nakkuste osas vastuvõtlikumad.

Kanepisigarettide põlemisel tekib kolm korda rohkem kantserogeenset tõrva ja viis korda rohkem vingugaasi kui tubaka puhul. Narkootikumi kasutamine põhjustab kroonilist bronhiiti, hääle kähedust, muutust kopsudes.

Kanepist valmistatud narkootiliste ainete käsitlemine on Eestis keelatud. Euroopa Liidus on karistus 5 aastat vanglat omamise ja 14 aastat levitamise eest.