Hašiš on tavaliselt valmistatud kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest käsitsi. Pärast kuivatamist pressitakse saadud mass mitmesuguse kujuga (pulgad, kangid, plaadid, ka pulber) tükikesteks. Hašiš on iseloomuliku imalmagusa lõhnaga, sõltuvalt kasvualast kas helepruun, rohekaspruun, pruun või isegi must. Narkootiliselt aktiivse (9delta)tetrahüdrokannabinooli (THK) sisaldus hašišis on tavaliselt 8%-12%-25%. Hašišit suitsetatakse enamasti sigaretis või piibus. Tubakas asetatakse sigaretipaberile, vaik peenestatakse kuuma noaga ja segatakse tubaka hulka. Sigaret keeratakse ühest otsast kokku, et vaik välja ei kukuks. Kanepivaigust tekkiv suits on kuum ning selleks, et mitte huuli kõrvetada, tuleb sigareti sisse asetada filter. Narkootikumi toime sõltub aine kvaliteedist, kasutamise sagedusest ja hulgast, samuti narkomaani isikust ja tujust. Näiteks kui kasutaja on end lõdvaks lasknud, siis hašiši kasutamise ajal tunne süveneb, kui ta aga on depressioonis, siis see süveneb veelgi. Kanepivaik mõjustab motoorseid (liikumis) funktsioone, tema kasutamine võib põhjustada vigastusi, kuna inimese kontsentreerumisvõime väheneb. Eriti ohtlik on see autoroolis või töötamisel liikuvate mehhanismidega. Annuse mõju kestab tavaliselt 2-4 tundi. Pidevad kasutajad võivad tunda rahutust ja depressiooni. Areneb välja psüühiline sõltumus ja pikaajaline kasutamine võib tekitada hingamiselundeis suitsetamisega seotud probleeme. Hašiši hüüdnimed Eestis on plastiliin, afganca, maroko.
esilehele |
