Steriliseeritud kummikinnaste kasutuselevõtt on sündmus, millest tänavu möödub 100 aastat, ja mis on kõige otsesemalt seotud Eesti arstiteaduse saavutustega. Asjalood ise olid järgmised. Keilast pärit ning Tartus arstiteadust õppinud dr. Woldemar Fickist oli 1897. aastaks saanud teise Eestimaa mehe, tolleaegse Tartu kirurgi, privaatdotsent Werner Zoege von Manteuffeli assistent. Kord ühel raskel operatsioonil pidi ta kõrvale jääma, sest tema käele tekkinud furunkul võinuks tekitada kardetava infektsiooni operatsioonihaavas. Asendav noor arst aga osutus ebakompetentseks ning kannatamatuks muutunud Z. von Manteuffel hüüdnud W. Fickile: "Keetke kiiresti lahangukindad, tõmmake need kätte ja tulge assisteerima!" Vaevalt sel hetkel keegi kohalviibijaist mõistis, et tegemist oli pöördelise sündmusega arstiteaduse ajaloos. Kui, siis ehk Z. von Manteuffel ise, kes veel samal aastal avaldas ülevaate kuumusega steriliseeritud kummikinnastest. Kirjutises toodi välja steriliseeritud kummikinnaste eelised ning nimetati neid keedetud käeks. Z. von Manteuffel lisas, et taoliselt steriliseeritud kindad tuleb alati käepärast hoida ja seda ei pea tegema ainult kirurgid, vaid ka maa-arstid. Ent ta möönis, et tema soovitatud kinnaste kasutamisel pikeneb operatsiooni aeg 5-10 minutit. Eriti kõrge hinnangu Z. von Manteuffeli avastusele olevat andnud tema kaasaegne, tuntud Austria kirurg Anton von Eiselsberg oma ütlusega: "Et tulla niisugusele mõttele, peab olema geenius nagu Z. von Manteuffel." Võib väita, et Z. von Manteuffel sattus oma keedetud käe mõttele juhuslikult — poleks tema assistendil parasjagu furunkulit käe peal olnud, eks oleks siis keegi teine tulnud mõttele, et kirurg peab opereerides steriliseeritud kummikindaid kasutama. On isegi omaette ime, et keegi varem niisugusele mõttele ei olnud jõudnud, sest probleem oli ju ammu õhus rippunud. Anglosaksi autorid rõhutavad ameeriklase William Halstedi tähtsust, kes Baltimore'is juba 1890 kummikindaid kasutas. Kuid ameerika kirurg varustas kummikinnastega vaid assisteeriva õe, et vältida sublimaadist tingitud ekseemi tolle kätel. Kindad polnud ka steriliseeritud ning nende kasutamise kohta ei avaldatud ühtki artiklit. Üks Halstedi assistente on hiljem kirjutanud, et too ei mõistnud ise kunagi kummikinnaste tõelist tähendust. Euroopaski tegelesid mitmed nimekad kirurgid kinnaste küsimusega, sest bakterioloogilised uurimused olid vahepeal tõestanud, et paljaid käsi on võimatu täiesti puhtaks saada. Breslau kirurg Johann Mikulicz katsetas näiteks niidist ja Leipzigi arst Georg Perthes siidist kindaid, kuid selgus, et neidki ei saanud täielikult steriliseerida. Z. von Manteuffeli avastus võeti esialgu suure kahtlusega vastu. 1898. aastal kirurgide kongressil Saksamaal väitis avastaja ise, et kummikindad jäävad alatiseks püsima. Aeg näitas, et suurel Tartu kirurgil oli õigus. esilehele |
