Kuigi juba 13. sajandil leidus apteeke Itaalias ja Hispaanias ning Tallinnas avati esimene apteek 1420 ja Tartus 1425, ei olnud veel 19. sajandilgi täpset piiri farmaatsia ja farmakoloogia vahel. Üldjoontes oli vahe siiski ammu olemas: farmaatsia ülesandeks oli ravivahendi valmistamine ja kasutamine, farmakoloogia eesmärgiks oli aga ravimite mõju uurimine. Farmakoloogia, mis veel möödunud sajandil kandis nimetust materia medica, oli õppeaineks paljudes ülikoolides juba aastasadu, vaatamata sellele, et tal puudus teaduslik alus. Farmaatsia seevastu polnud aga 19. sajandi algul üldse akadeemilisele tasemele jõudnud. Tartu ülikoolis loodi materia medica professuur juba ülikooli taasavamisel 1802. 1843 asus sellele kohale dr. med. Friedrich R. Faehlmann, tookordne Õpetatud Eesti Seltsi esimees. Samal aastal avati Tartu ülikoolis ka iseseisev farmaatsia professuur, olemasolevail andmeil esimene taoline maailmas. Augustis 1847 saabus vakantseks jäänud Tartu ülikooli materia medica professori kohale Rudolf Buchheim. Paremat meest sellele kohale poleks saanud leida — juba samal aastal alustas ta oma Lille tänava maja keldris arstirohtude eksperimentaal-teaduslikku uurimist. Buchheimi juhatusel ilmus Tartus 20 aasta jooksul ligi 100 teaduslikku tööd, neist 86 dissertatsiooni. Esimesena kaitses farmakoloogias doktorikraadi Georg von Oettingen, kelle väitekiri käsitles kalomeli (elavhõbeda soola) keemilisi muudatusi ning selle mõju seedetraktis. Nagu autor töö eessõnas mainib, toimusid nii keemilised analüüsid kui ka loomkatsed Buchheimi avara maja keldris — niisiis maailma esimeses farmakoloogialaboratooriumis. Buchheimi juhendatud doktoritööd käsitlesid ka alkoholi, kloroformi ja kaltsiumisoolade mõju, raskete metallide toimet organismisse, antiseptikume jne. 1854 ilmus Buchheimi kuulus õpperaamat "Lehrbuch der Arzneimittellehre", milles kirjeldatakse ravimite toimet ning antakse ka seletus, miks mingi ravim just nii või teisiti mõjub. Veelgi olulisem on aga see, et Buchheim esitas arstirohtude süstemaatilise liigituse, mis põhilistes joontes kehtib tänaseni. Buchheimi materia medica kolleegid ei osanud tema töid väärikalt hinnata, küll äratasid tema saavutused Euroopa füsioloogide tähelepanu. Kõige õigemini oskas tema teeneid hinnata ehk Tartu ülikool: 1860 avati Vanas Anatoomikumis Farmakoloogia Instituut, taas esimene omataoline maailmas. 1932, seoses ülikooli 300aastase juubeliga, kinnitati Vanas Anatoomikumis asuva Farmakoloogia Instituudi välisseinale Rudolf Buchheimi mälestustahvel. esilehele |
