|
|
|
|
Meile
vastab Iru linnuse vanem aastal 1000 p. Kr. |
|
|
MIS
VÄRK KÄIB?
Alla
käib see värk. Meil on siin Irus ilus linnus ja suur küla
ning koht väga soodne, sest jääb merest parajale kaugusele,
aga jõge mööda saab hästi juurde. Mitu põlve põikasid meretagused
kaupmehed oma laevadel alati siia kaupa tegema. Viimasel
ajal aga kipub jõgi madalaks muutuma ja kaupmehed kurdavad,
et kivid kriibivad laevapõhju ega taha enam meie juurde
sõita. Seetõttu meelitavad nüüd naaberkihelkondade mehed
välismaiseid külalisi maale merelahe juures, kuhu Härjapea
jõeke suubub. Kuuldavasti plaanivad nad Lindanisa kõrgele
kaljurünkale linnusegi püstitamist.1
MIDA MEENUTAD LAPSEPÕLVEST?
Sündisin siin 35 suve tagasi. Kolm suve hiljem oli meie
meestel õnne merel üks Norramaa viikingite laev ära vallutada.
Saadi palju saaki ja mõned kõrgest soost vangid. Ühe Olavi
nimelise poisi ja tema kasuvenna Thorgilsi ostis mu isa
Eres mõned aastad hiljem omale. Need olid mu lapsepõlves
head mänguseltsilised. Siis tuli aga üks uhke viikingiisand
Sigurd siia ja tahtis poisid ära osta. Isa kauples hea hinna
välja — Thorgilsi eest sai ta pool naela kulda ja Olavi
hinnaks koguni üheksa korda rohkem.2 Nüüd olevat
see mees Olav Tryggvasoni nime all Norramaa kuningaks ja
tegevat teine edukaid sõjakäike Inglismaale.
KUST SA MEES NII HEA MÕÕGA SAID?
Mõõk on mul tõesti väga hea, selle ostsin Ojamaalt. Tema
teramik on ussikirjaline ja sellel näeme märke, millest
teadjamehed loevad kokku "ULFBERTH", mis olevat
kuulsa mõõgameistri nimi, kes tegutsevat kusagil kaugel
frankidemaa sepikojas. Mõõk maksis kõva hinna — umbes sama
palju kui hobune. Tema eest tuli ära anda nelikümmend ja
neli suuremat hõberaha, millel on kõverad konksumärgid ja
mis olevat pärit kaugelt hommikumaalt. Viimasel ajal liigub
neid rahasid üha vähem ja rohkem jõuab meile väiksemaid
õhtumaade münte, millel peal enamasti meeste peade kujutusi.3
Muuseas, hõbeda ehtsust tuleb kauplemisel alati hambaga
enne proovida, sest liigub ka peturahasid.
MIS SUL SEAL KANNUS KOBRUTAB?
Eks ikka see kesvamärjuke. Me siin pruulime alati suure
laari valmis ja paneme aita seisma. Suvel kuumaga hea võtta.
Mul on siin üks Taanimaalt pärit ori, kes seda tööd hästi
mõistab. Veel teeme meest mõdu. Kui sellel parasjagu seista
lasta, tuleb tal selline vird sisse, et ohhoo! Seda joome
aga vaid pidupäevadel. Veel olen kaugel Novgorodi linnas
kallist marjaviina proovinud, kuid mulle see ei meeldi —
teeb teine pea raskeks ja hapu paneb hambad kipitama. Õlu
on ikka kõige ette.
MIDA PEALE HAUKAD?
Ikka omakasvatatud kraami. Odrast saab karaskit ja rukkist
küpsetame leiba. Viimasel ajal olen hakanud kasvatama sellist
rukist, mida tuleb külida sügisel — elab talve üle küll
ja kui ei tule just suurt põuda, annab hea saagi, vahel
koguni 15-16 seemet. Veel on väärt suupoolis herne- või
oasupp. Leivakõrvaseks haukame sea- või lambaliha. Mõnikord
veristame õhvakesegi. Liha kuivatame või suitsutame, sest
sool on kallis. Jahil käin harva, sest loomi on metsas väheseks
jäänud ja aega kah pole niisama metsi mööda lõngerdada.
Nooremad poisid ikka käivad. Panevad püünispaelu ning kevaditi
ja sügiseti jahivad rändavaid linde.4 Aga kala
on palju. Sügiseti linnusealune jõgi lausa kihab ülespoole
rändavatest lõhedest. Kevadel saab aga muud kala. Varakevadel,
kui talvevarudest napib, käime Naissaarel hülgeid küttimas
— saab nii liha kui ka head nahka.
MIS TEEB MURET?
Muret teevad õhtukaares üle mere elavad viikingid, kes on
küll kõvad rännu- ja kaupmehed, aga sageli kipuvad ka röövima.
Tänavugi käisid nad kuulsate islandlaste Gunnari ja Koskeggi
ning Norra pealiku Hallvardi juhtimisel siin Rävalas, pärast
veel ka Saaremaal rüüstamas. Seal õnnestus neil isegi peidukohas
olevad varandused ära röövida ja kaasa võtta Saaremaal vangis
olnud taanlane Tove.5 Ega viikingite kõik sõjakäigud
õnneks ei lähe. Oskame meiegi mõõka keerutada ja odaga torkida.
Mitmed kuulsad viikingid oleme siin ise otse Valhallasse
läkitanud. Kuuldavasti olevat mõnele neist kodumaal mälestuseks
suuri ruunidega kive püsti aetud.
KUS OLED KÄINUD, MIDA NÄINUD?
Kaubaretked on mind viinud õhtukaarde — üle mere Ojamaa
saarele ja ka tuntud kaubapaika Birkasse. Hommiku suunas
olen käinud kuulsas Novgorodi linnas. Seal saab teha head
kaupa kaasavõetud viljaga. Karusnahad on Novgorodi turul
aga odavad. Nii saad oravanaha kätte vaid ühe hõberaha eest,
aga mujal, eriti lõunapoolsetes maades, maksavad need mitu
korda enam. Novgorodis on hea käia, sest seal elab palju
meie hõimurahvaid, kelle keelest saab hästi aru. Kohata
võib ka viikingeid, aga viimasel ajal on tulnud juurde palju
venelasi, kes kipuvad võimu enda kätte võtma. Nende ülemvalitseja
— suurvürst Vladimir asub kaugel Kiievi linnas. Umbes tosin
suve tagasi võttis ta vastu ristiusu ja hakkas seda ka kogu
rahvale peale suruma. Meie suguvennad Novgorodis armastasid
aga rohkem omi vanu jumalaid ja siis hakati neid vägisi
ristima. Olevat läinud päris suureks löömaks... Ennem olid
meil Kiievi suurvürstiga suhted päris head. Mitmed meie
vilunud "mõõgakeerutajad" käisid tema väes teenimas.
Nad osalesid sõjakäikudel kaugetesse maadesse, said head
palka ja vahel ka rohkesti saaki. Nüüd läksid suhted sassi.
Kolm suve tagasi tuli Vladimir juba oma väega esmakordselt
meie peale.
FANTASEERIME PISUT. KUI SUL OLEKS VÕIMALIK VESTELDA
ÜKSKÕIK KELLEGA ÜKSKÕIK MILLISEST AJAST, KELLE VALIKSID?
Kõhklemata valiksin 1000 aasta pärast siin Eestimaal tegutsevad
arheoloogid Ain Mäesalu ja Jüri Peetsi, kes
arvavad teadvat kõike minust ning minu tegemistest! Ise
muudkui küsisid ja ... ise vastasid, lõpuks kirjutasid veel
kommentaarid ka.
KOMMENTAARID
1 Arheoloogide arvates jäeti Iru linnus
maha kusagil 11. sajandi esimesel poolel. Üheks põhjuseks
peetakse ka maakerget, mille tagajärjel muutus Pirita jõgi
raskemini laevatatavaks. Seejärel võeti kasutusele sadamakoht
Tallinna kesklinna juures.
2 Olavi vangistamist eesti mereröövlite poolt
aastal 968, tema viibimist Eestimaal ja väljaostmist toetavad
enam-vähem samal kujul ka teated Olav Tryggvasoni saagast.
3 Ussikirjalisteks nimetati sel ajal damastseeritud
teramikuga mõõku. Kõverate konksumärkidega hõberahad olid
araabia dirhemid (kaaluga 2,97), väiksemad meeste peade
kujutistega hõberahad aga Saksa- ja Inglismaa linnades vermitud
mündid. Mainitud kaupade hinnad siin ja ka edaspidises jutus
vastavad tolle aja kirjalikes allikates esitatud teadetele.
4 Iru linnuselt kogutud luumaterjal, milles metsloomaluid
vaid mõni protsent, osutab, et jahipidamine ei olnud tollal
eriti tähtis.
5 Neid fakte kinnitab ka Nj<li saaga kirjeldus
viikingite sõjaretkest Revalasse (Rafala) ja Saaremaale
(Eysyslu) umbes 1000. aastal
tagasi
esilehele ...
|
|
|