 |
|
|
| |
Bill
on oma möllamised lõpetanud, Monica ja Hilary alustavad
sel aastal!
Ain
Kallis |
|
| |
Karta on, et paljud, kes õhinaga lugema hakkasid, on pettunud
— nimetatud Bill, Monica ja Hilary on koguni omavahel kaugelt
sugulased, neil kõigil on indiaanipärarane perekonnanimi
Troopiline Tsüklon.
Tollele Billile ei pööratud üldse erilist tähelepanu,
sest ta oli kogu oma eluaja, paar päeva Atlandil ülemöödunud
aasta algupoolel, kaunis nõrguke. Monica ja Hilary sündi
on aga karta alles sügisel ning kaugel, ühte Korallimerel
ja teist Vaikse ookeani kirdeosas.
Kui tsüklonid saavad orkaani nime
Tsüklonite ehk madalrõhkkondadega puututakse kokku
sageli. See on suur (läbimõõduga kuni 1500 km) ja võimas
pööris atmosfääris, mille keskel on õhurõhk võrreldes ümbritseva
alaga madalam. Õhk tsüklonis liigub kõrgema rõhu poolt madalama
poole, pöördudes põhjapoolkeral vastu kellaosuti liikumissuunda
(lõunapoolkeral vastupidi).
Meie laiuste tormidele nimesid ei panda, küll aga lõunapoolsemaile
ja neistki vaid orkaani mõõtu välja andvaile. Kui Atlandil
põhja pool 5. laiuskraadi tekib sobiv ilmanäitajate komplekt
(vee temperatuur ületab 26,5 ° C, õhuniiskuse sisaldus
on suur, tuul ei ole tugev, kerkivad rünksajupilved jne.),
siis võivad tekkida seal troopilised depressioonid, mis
arenevad troopiliseks tormiks, kus tuule kiirus ületab juba
20 meetrit sekundis. Kõige vähem oli torme Atlandil 1914.
aastal, vaid üks. Kõige hullem oli 1933. aasta oma 21 tormiga.
Orkaani nime saavad sellised tsüklonid, kus õhk liigub
kiiremini kui 33 m/s. Tuule kiirus on tavaliselt seda suurem,
mida madalam on keerises õhurõhk. Selle järgi, samuti tuule
kiiruse ning tormilaine kõrguse järgi, jaotatakse orkaanid
viide kategooriasse (nn. Saffir-Simpsoni skaala). Kõige
kangemaid, kus tuule kiirus ületab 250 km tunnis (70m/s)
ja rannikule rullunud tormilaine kasvab 4-5 korruselise
maja kõrguseks, esineb õnneks väga harva.
Viiendasse kategooriasse kuuluvad näiteks Tööpüha orkaan,
mis laastas 1935. aastal Key Westi saared Florida lähedal.
Samuti Camille 1969. aastal, ning muidugi möödunudaastane
Mitch, mis nõudsid sadu, isegi tuhandeid ohvreid ja tekitasid
tohutult purustusi. Õhurõhu näitude järgi kuuluvad aste
madalamasse kategooriasse 1992. aastal möllanud Andrew ja
hiljutine Georges, kuid kahjustuste suuruse järgi vääriksid
nad küll kõrgeimat kategooriat. Näiteks Andrew` puhul registreeriti
tuule kiiruseks “vaid” 230 km/h, kuid puhangud võisid olla
palju tormakamad, lihtsalt ei saadud neid registreerida
— tuulemõõturid langesid rivist välja. Toosama Andrew tekitas
Ühendriikide majandusele rekordilise kahju — üle 30 miljardi
dollari, kuid inimohvreid oli Floridas tänu õigeaegsele
hoiatusele vaid 43.
Ka pahal lapsel mitu nime
Troopilisi tsükloneid kutsutakse Atlandil orkaanideks,
Vaiksel ookeanil taifuunideks, Austraalia rannikul aga willy-willy`deks,
India ookeanil lihtsalt tsükloniteks. Millest nimed on alguse
saanud, on jäänud lahtiseks — Kariibi mere äärseil rahvail
olevat Hunrakan tormijumal, Typhon vanas Kreekas
jälle sajapäine koletis jne.
Nagu üldiselt teada, pannakse suurematele troopilistele
tormidele nimesid, et neid oleks kergem meedias kasutada
ning inimesi hoiatada. Nimed peavad olema lühikesed, et
nad meelde jääksid ja et neid saaks ka ühe hingetõmbega
välja hüüda. Kujutage ette sarnast tormihoiatust: "Tähelepanu!
Läheneb Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta!" Palju
lihtsam on hüüda: "SOS! Pipi tuleb!!"
Esimene teadaolev taifuuni nimi oli Kamikadze, s.t. “Jumalik
Tuul”. Nii hakati kutsuma tugevat tormi, mis päästis 1281.
aasta augustis Jaapani saared mongoli laevastiku käest.
Troopiliste tsüklonite nimetamine isikute järgi on samuti
vana tava. 16. sajandil said nad nime pühakute järgi, kelle
nimepäeval torm möllas (näiteks San Mateo 21. septembril
1575). Viimasel sajandivahetusel nimetas Austraalia ilmaennustaja
Clement Wragge troopilisi tsükloneid talle ebameeldivate
poliitikategelaste järgi.
Teise maailmasõja ajal pandi orkaanidele ainult naisenimesid,
kuulu järgi oma naise või sõbratari nime. Pole aga teada
ühtegi ämma-nimelist taifuuni. Tänu feministide protestidele
on alates 1970. aastate lõpust kasutusel nii naiste kui
meeste nimed, mis on aasta algusest reastatud kordamööda
tähestiku järjekorras. Igal ookeanil ja isegi selle eri
osades on kasutusel omaette nimekiri. Nii oligi ülemöödunud
aastal esimene troopiline tsüklon Kariibi mere piirkonnas
ja Põhja-Atlandil Ana, järgmine Bill jne. Läinud aasta nimede
rida oli sama, mis 1992. aastal (ega häid nimesid ilmselt
palju valida pole): Alex, Bonnie, Charley, Danielle, Earl,
Frances, Georges, Hermine, Ivan, Jeanne, Karl, Lisa, Vaiksel
ookeanil Zeb, Babs — kõik ilusad lühikesed poiss- ja tütarlapse
nimed. Aga millist õudu nende nimekandjate lähenemine tekitab!
Paar tormi (Earl ja Hermine) andsid küll vaid elustavat
vihma põua all kannatanud USA lõunaosariikidele. Mida tegid
Bonnie, Georges või Mitch, seda kuulsime-lugesime sügisel
pea iga päev. Tormide nimede valiku järgi võib otsustada
ka piirkonna inimeste nimede üle. Meil küll kõlaks lõbusalt
teade: “Ila läinud, Kama tuleb!” (taifuunid Solomoni merel)
või "Bordella ohustab!" (India ookeanil). Joosep Tootsi
soovitatud nimi Kolumbus Krisostomus kõlbaks küll sisult,
kuid mitte pikkuse tõttu, seevastu Bruno on kasutusel, Bennot
ja Bernhardi pole nimekirjades silmanud (küll on olemas
Peni). Vaiksel ookeanil võib teid kunagi tabada Isa karistav
käsi. Millal, ei oska öelda, sest mõnes sealses piirkonnas
pole taifuunide nimed aastatega seotud (nagu Atlandil),
vaid järgnevad pidevas reas.
Andrew ei tule iial tagasi!
Lisaks Andrew’le ei kollita enam kunagi Mehhiko lahe
äärseid maid Alicia, Gilbert, Hugo, Marilyn, Bob ja mõned
teisenimelised orkaanid, mida kutsutakse pensionärideks.
Omal ajal põhjustasid nad suuri purustusi koos paljude inimohvritega,
ning seetõttu jäävad alatiseks ajalukku. Nii algaski 1998.
aasta nimekiri Alexiga, aga mitte Andrew’ga, nagu 1992.
aastal. Vaiksel ookeanil lisatakse eriti tugevaile taifuunidele
epiteedid mammut või super (mammuttaifuun Vera, 1998. aasta
supertaifuunid Zeb ja Babs). Üks orkaan on läinud ajalukku
Suure Orkaani nime all. See möllas Kariibi merel oktoobris
1780, hävitades mitu laevastikku, palju linnu, terveid kindlusi.
Kirjeldatakse, kuidas rasked suurtükid olid paisatud oma
alustelt rohkem kui 30 meetri kaugusele.
Orkaani anatoomia
Orkaani läbimõõt on väga varieeruv, ulatudes 150-500
kilomeetrini, mõnikord isegi kaugemale. Selle keskel asetseb
nn. tormi silm. Enamikul on see paarikümne kilomeetri
laiune. Ilm on seal hoopis isepärane — petlikult ilus, sageli
ka vaikne.
1926. aasta 18. septembril ründas orkaan Miami linna
Floridas, tuule kiirus oli üle 180 km tunnis, lendasid majade
tükid, sadas paduvihma, kõik oli nagu tugeva tormiga ikka
sealkandis. Ja siis tuli vaikus, päikesepaiste. Elanikud
ruttasid rannale imetlema lainete mängu. Ning äkki tuli
veel tugevam tormi-iil, tohutud lained kandsid ookeani sadu
inimesi. Vaikust oli olnud alla tunni, mille jooksul orkaani
silm oli just poolsaarest üle jõudnud. Sarah paistis taifuunide
seas silma selle poolest, et tal oli koguni kaks silma!
Need olid küll üksteise sees.
Veelgi petlikum oli 1960. aastal taifuun Carmen, kes (õigemini
muidugi, mis) peatas oma erakordselt suure silma, mille
läbimõõt oli Eestiga võrdne — 350 km —, terveks ööpäevaks
Okinawa saarte kohale, ning tekitas ootamatult startides
suuri purustusi.
Tol ajal ei olnud tormihoiatuste süsteem sellisel tasemel
nagu praegu. Nüüd teavad arenenud maades kõik, millal võib
kergemalt hingata. Kõige raevukamad tuuled puhuvadki just
silma äärel. Andrew’d ja Debby’t uurides märkasid teadlased
mitme tornaado-taolise keerise olemasolu silma lähedal,
mis ilmselt sünnitavadki väga tugevaid purustavaid tuuli.
Üks ohu allikas on veel kiire õhurõhu alanemine. 1979. aasta
oktoobris Guami saart rünnanud taifuunis nimega Tip on registreeritud
kõige madalam õhurõhk merepinnal, 870 millibaari (653 mm
elavhõbedasammast). Seal pandi tormi ootel kogu õrn aparatuur
maa-alusesse punkrisse. See oli aga liiga hermeetiline —
taifuuni üleminekul lõhkes sisemise rõhu mõjul punker nagu
suur pomm ning sinna peidetud asjadest ei jäänud peaaegu
midagi järele. Andrew` üle-elanu kirjeldas, kuidas tuul
puuris seina sisse augu ja sealtkaudu, samuti läbi uste
ja akende, kadusid toa sisustus, riided, madratsid ja muud
esemed otsekui tolmuimejasse. Sinnkohal tasub meenutada,
et viimati, 1998. aasta 19. oktoobri tormi ajal, langes
õhurõhk Hiiumaal vaid 984 millibaarini, mis annab aga tugeva
tormi mõõdu välja isegi troopikas.
Hoidke eest — veevall veereb!
Raju jõudmisel rannikule on veel üks ohuallikas — tormi-
ehk tõusulaine, mille õhurõhu muutus orkaanis kaasa toob.
Nõrkadel orkaanidel on see vaid paari meetri kõrgune, tugevatel
kaasnevad temaga väga suured purustused. 1900. aastal kaotasid
oma elu üle kuue tuhande Galvestoni elaniku, kui tõusulaine
jõudis selle Mehhiko lahe äärse linna tänavaile. Praegu
on Galveston kaitstud 18 km pikkuse ja 6 meetri kõrguse
tammiga. Suurimaks tõusulaineks ajaloos loetakse 12meetrist
veevalli, mis tõi hukatuse 1737. aastal Bengali lahe äärsetele
aladele. Hukkunute arvu loeti üle 300 000.
Pärast seda, kui üks 1961. aasta orkaan räsis Kesk-Ameerika
riigi Belize pealinna Belize Cityt, ehitati uus pealinn
Belmopan merest 80 kilomeetri kaugusele.
Paar korda on ka Eestist mammut1tormid üle käinud. Nendegi
tugevus on võrreldav mitmete taifuunidega. Paljudel on meeles
muidugi 1967. aasta augustitorm, mis murdis maha tuhandeid
puid, eriti Loode-Eestis. Tallinnas ja Põõsaspeal mõõdeti
siis tuule kiiruseks 35 m/s. 27. oktoobril 1969 tabas Ruhnu
saart tuulepuhang 48 meetrit sekundis. Mis siis veel rääkida
kiirusega 70-90 meetrit sekundis liikuva troopilise orkaani
jõust!
Suur oktoobriorkaan nimega Mitch
Möödunud aasta oktoobris-novembris läks ajalukku Mitch,
mida loetakse Suure Orkaani (1780) kõrval kõige laastavamaks
supertormiks Kariibi mere basseinis. Tugevad tuuled, mudavoolud,
paduvihmad (paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane
kogus vihmavett!) hävitasid sadu linnu ja külasid. Ametlikud
arvud räägivad 11 000 hukkunust ning 13 000 kadunust. Koduta
jäänuid hinnatakse 2,8le miljonile. Kannatada said eelkõige
Honduras ja Nicaragua, kaotusi oli mitmes Kesk-Ameerika
riigis. Hondurase president Carlos Flores Facusse
teatas, et torm viis maa arengu poole sajandi võrra tagasi.
Saatuse iroonia: kodusõdade ajalgi ei suudetud piirkonnale
tekitada sellist kahju, nagu nüüd ühe tormiga.
Orkaanirohkemad aastad
1933. aastal oli Atlandil 21 troopilist tormi ja orkaani.
1964 paistis selles osas enim silma Vaikse ookean, selle
loodeosas oli 39 troopilist tormi, millest 29 arenes taifuuniks.
Kõige tugevam orkaan või taifuun?
12. oktoobril 1979 langes Vaikse ookeani loodeosas
taifuunis nimega Tip õhurõhk rekordiliselt madalale — 870
millibaarini, tuule kiiruseks hinnati siis 85 m/s. Veel
1500 kilomeetri raadiuses ulatus tuule kiirus 15 m/s. Võrdluseks:
troopiline tsüklon Tracy, mis hävitas jõululaupäeval 1974
Lääne-Austraalias Darwini linna, tegutses vaid 50kilomeetrise
raadiusega.
Orkaanide uurimiseks
kasutatakse lisaks maapealsetele ilmavaatlustele ja
satelliitidele veel USA lennuväe "orkaaniküttide " eskadrille,
mis baseeruvad Mississipi osariigis Biloxis ning Guami saarel
Vaikses ookeanis.
NB! Trükinumbris andmed läbi aegade tugevamate orkaanide
kohta ning orkaanide skaala!
AIN KALLIS (1942) on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia
Instituudi juhtivteadur. Geograafiakandidaat.
tagasi esilehele ...
|
|
|