 |
|
|
| |
Suur
John jälle omadega orbiidil!
Ain
Kallis |
|
| |
29. oktoobril jälgisid miljonid televaatajad kogu maakeral,
eriti muidugi Ameerika Ühendriikides põnevusega hetke, mil
lennutati orbiidile järjekordne süstik nimega Discovery.
Great John, nagu esimest Maa orbiidil käinud USA
astronauti John H. Glenni kutsutakse, ei suutnud
jääda “rahvuslikuks monumendiks”, nagu seda oli soovinud
president John Kennedy, vaid 36 aastat pärast oma
ajaloolist lendu, 77-aastaselt oli ta jälle valmis ilmaruumi
lendama. Keskmine eesti mees pääseb juba 10 aastat varem
taevariiki, kulutamata üldse, nagu öeldakse, maksumaksja
raha. Kui Glenni esimene lend kestis napp 5 tundi, siis
nüüd oli plaanis tiirelda Maa kohal ligi 9 ööpäeva.
Endiselt põnev seiklus
Pärast lendu pihtis John Glenn, et esimesel korral oli ta
palju suurema pinge all — kõik oli uudne. Muidugi on iga
kosmoselend seotud riskiga. Ainuüksi ilm võib plaanitud
ettevõtmise edasi lükata. Seekord jäi kardetud äike siiski
Canaverali neemest kaugele. Asjaosalised mäletavad hästi,
kuidas 1987. aasta märtsis samalt kosmodroomilt tõusis õhku
Atlas-Centaur, mis pidas välgulööki stardikäskluseks.
160 miljonit dollarit väärt rakett koos satelliidiga pandi
õhus plahvatama. Kolm kuud hiljem tabas välk raketti, mis
oli valmis äikeseuuringuiks (!) ülaatmosfääris, see lendas
100 meetrit ja kukkus õnneks ookeani.
Kolmkümmend aastat tagasi toimunud Glenni esmalennul
oli ka eriline poliitiline tagapõhi. John Kennedy
kartis väga oma nimekaimu stardi ebaõnnestumist, meenutab
tema erasekretär J. Lincoln — see oleks võinud muuta
relvastuse võidujooksus jõudude vahekorda aastakümneiks.
Veri ajab rähni puu otsa ning kosmo- ja astronaudid taevasse.
Sama teevad soliidsed komandeeringurahad. Või võimalus kasutada
kosmilist stardiplatvormi edasiseks karjääriks. Venelane
Vitali Sevastjanov on nüüd tulihingeline kommunist
Venemaa Riigiduumas. Tõravere rahvaga ühiseid uurimusi teinud
Georgi Gret_ko sai aga suureks rahuvõitlejaks. Tema
raskused orbiidile saamiseks olid veidi erilised: nimelt
oli kosmoselennuks valmistumisel tal käsil ka abielulahutus,
mis tekitas vastavais kompetentseis organeis tõsiseid kahtlusi
(“Kui inimene reedab perekonna, võib ta ka kodumaa reeta!”
öeldi Gret_kole partei koosolekul. Nagu saaks keegi orbiidilt
jalga lasta “oma kalli moori eest”!). Nõukogude kosmonaudil
pidi peale raudse tervise olema veel ka “moraalselt kindel,
poliitiliselt arenenud ning ideoloogiliselt küps” iseloom.
Kui J. Glenn valiti senaatoriks Ohio osariigist, siis esimene
mees, kelle Kennedy saatis Kuu peale, Neil Armstrong,
elab mitte kaugel Glennist eraklikku elu, vältides igati
avalikkuse tähelepanu.
Raske kaalutus
Mõnele on raske kaaluga olek, teistele kaaluta. Kosmonaut
nr 2 — German Titov ja paljud teisedki ei harjunudki
kaaluta olekuga ja piinlesid kogu lennu. Esimesi kosmoserännakuid
tegi kindlasti raskeks asja uudsus, lisaks tilluke ängistav
kabiin. John Glenn vaatas NL teadusnäitusel 1988. aastal
Cincinnatis Mir’i maketti ning arvas , et see paistab ka
maketina suurem kui tema “kapsel”.
Akadeemik Juhan Ross on näinud haruldast fotot Juri
Gagarinist, mis on tehtud kohe pärast tema maandumist
Volga-äärsele kolhoosipõllule. Pildistaja oli astronoom
Juri Skljarov, hilisem Saraatovi ülikooli professor,
tollal kohaliku kolhoosi esimees (läks omal ajal partei
kutsel maale nagu nüüd meie T. H. Ilves). Kosmosekangelane
oli kössitanud peaaegu kontaktivõimetuna kontori nurgas,
oodates päästemeeskonda. Kõik filmid konfiskeeriti julgeoleku
poolt, ainult Skljarovil õnnestus oma fotoaparaat sahtlisse
peita. Avaldatud pole seda pilti vist senini.
Nüüd on hakatud avaldama ka “piinlikke” üksikasju kosmoselendudest.
Esimene ameeriklane, kes lennutati kosmosesse (küll mitte
orbiidile) — Alan Shepard — pidi oma 15minutilist
reisi ootama raketi otsas palju tunde (ikka juhtus midagi).
Kapslist väljuda ei lubatud ja nii tuli tal “häda number
1” õiendada stardi asendis s.o. selili lamades otse skafandrisse.
Milline pampersite reklaamimise võimalus lasti käest!
Kurjad või kadedad keeled pajatavad, et Glenn saadeti maksumaksjate
raha eest orbiidile just pissiproove andma. Imestati , milleks
küll oli vaja kosmosekangelasel, Teise maailmasõja ning
Korea sõja sangaril, USA senaatoril ja üheksa ülikooli audoktoril
manguda kaks aastat, et saata jälle end vanuigi taevasse
katsejäneseks vintsutada. Üks eesmärk oli muidugi tõmmata
rahva tähelepanu NASA projektidele. Päris lõbureisiks on
kosmoseveterani lendu siiski raske pidada: ta võttis osa
viiest eksperimendist (kaaluta oleku ja kosmosestressi mõju
eaka inimese organismile, südame funktsioonide, vere koostise
ja luude tugevuse muutuste uurimine lennu ajal ja pärast
seda). Üks projektidest nägi ette Glenni pooletunnise loengu
õpilastele, et “äratada neis huvi teaduse, tehnika ja matemaatika
vastu”. Selle taevase õppetunni jooksul vastas Glenn koduosariigi
omanimelise kooli õpilaste küsimustele. Lapsi huvitas, kui
kiiresti lendab süstik (G: Viis miili sekundis), kas senaator
tundis end kosmoses nooremana (G: Tunnen end alati noorena!),
kas kaaluta olekus on süüa raske (G: Ei tohi vaid toitu
suust välja lasta, kaerapudru tükk pääses valla ja kleepus
prillide külge), kas haavad kosmoses paranevad kiiremini
(G: Immuunsussüsteem on nõrgenenud. Miks, seda uurisime
ka sel lennul). Üks küsimus puudutas “riigisaladusi”. “Esimene
lend oli salastatud — ütlesite Annie’le, et lähete poodi,
tulete varsti, kuidas oli nüüd?” Nüüd teadis muidugi kogu
pere ammuilma pereisa reisisoovist. Veel tuli tal magada
korralikult — teadlasi huvitab nimelt, millised on vanainimeste
unenäod, õigemini küll unehäired kaaluta olekus. See olevat
juba kergem ülesanne — poliitikud peavad oskama tukkuda
igas olukorras, nagu ütles üks minu kolleeg.
Reisi kokkuvõte kõlaks umbes nagu koolilaste kirjandi lõpp:
Väsinutena, kuid õnnelikena jõuti Maale, pärast 5,8 miljoni
kilomeetrilist reisi. Edukalt sooritati 83 teaduslikku eksperimenti,
orbiidile lasti kaks satelliiti.
tagasi esilehele ...
|
|
|