 |
|
|
| |
Laseriga
nahka ravimas
REIN
VESKIMÄE
|
|
| |
Tartu Ülikooli Nahahaiguste Kliinikus on tavaline tööpäev.
Ühte arsti juurde soovijat vaevab käsivarrel ekseem, teist
rinna piirkonnas psoriaas, kolmandal on labajalale haavand
tekkinud, neljas tahab näolt sünnimärgi kõrvaldada...Ja
nagu ikka, määratakse igale oma ravi, mis mõnelgi puhul
toimub laseriruumis - polikliinikus on avatud laseravikabinet,
kus seni tehtud uuringud ja tervenduskuurid on andnud küllalt
häid tulemusi. Midagi polekski selles imelikku, laseri kasutamisest
meditsiinis oleme juba ammu kuulnud. Ainult et vaskaurude
laseri võimaluste kasutamine on seni veel lapsekingades.
Neid leidub maailmas veel vähe, ehk kusagil sadakond. Üks
siis Tartu Ülikooli kliinikus ja uus, üsna nõelasilmast
tulnud mudeleksemplar alles labori seinte vahel. Tõsi, seda
on juba Helsingi arstid heade tulemustega proovinud o. Üks
uudse meditsiinilaseri loojatest on Tartu Ülikooli Füüsika
Intituudi madalate temperatuuride labori juhataja füüsika-matemaatikadoktor
Rein Kink. Temaga vestlusest ka järgnev jutt välja koorus.
Laserid
ja meditsiin
Laserite abil on inimesi ja loomi ravitud juba mitukümmend
aastat. Nendega diagnoositakse mitmesuguseid haigusi,
lõigatakse silmi ja närve, õmmeldakse kokku veresooni,
purustatakse põie- ja sapikive, tehakse plastilisi
operatsioone. Ja on üsna loomulik, et ravitakse ka
nahahaigusi. Sest nahk on see kest, mis meie keha
katab ja sinna on hõlpsam laserikiirega juurde pääseda
kui sissepoole. Füüsikud ja meedikud on seejuures
välja selgitanud, millist laserit on ühe või teise
haiguse puhul otstarbekam kasutada. Sest lasereidki
on mitut tüüpi. Ühtedel on kiirgajaiks kristallid,
teistel gaasid (näiteks süsihappegaas), kolmandatel
värvained, neljandatel pooljuhid, viiendatel mitmesuguste
ainete aurud... |
|
Tartu Ülikooli doktorant Meelis
Reidla
ülikooli nahahaiguste kliinikus oma
patsienti vaskaurudega ravimas |
Kõiki nimetatud ja mitmet muud tüüpi lasereid on juba paarkümmend
aastat loodud ja ehitatud ka Tartus Füüsika Instituudis.
Eeskätt küll oma eksperimentide tegemiseks, aga ka mitmesugusteks
rakendusteks teiste riikide laborites. Peaaegu 20 aastat
on tegeldud Tartus ka lasermeditsiiniga, sest füüsikud ja
meedikud elavad selles haridus- ja teadusmekas ju kõrvuti.
Füüsika Instituudil on olnud läbi aegade oma laserprogramm.
Selles osalemises pole jäänud kõrvale ka madalate temperatuuride
labor. Seal kasutati lasereid eeskätt küll kristallide uurimisel
ülimadalatel temperatuuridel, kusagil - 200 kuni - 270 kraadi
juures. Kuid juba 1980. aastatel hakati Tartus kasutama
raviaparaadina kodukootud laserit, kus kiirgajaks on vaseaurud.
Sellest ka laseri nimetus. Vahepealsetel aastatel see tegevus
soikus, kuidsiis, kolm aastat tagasi, hakati tol ajal ehitatud
vaskaurude laserit kasutama Tartu Ülikooli Nahahaiguste
Kliinikus üsna eesmärgikindlalt ja pidevalt. Et nimetatud
laser on üsna kohmakas, vesijahutusega ja võtab palju ruumi,
pidas füüsika-matematikadoktor Rein Kink vajalikuks hakata
koos kolleegidega ehitama meditsiinis mugavalt kasutatavat
ja raviks vajaliku võimsusega vaskaurude laserit (Cu-laser),
mis kiirgab kindla lainepikkusega kollaseid ( lainepikkusega
578,2 nanomeetrit) ja rohelisi kiiri (510,6 nm).
Ravi ilma ravimiteta
Programmi niisuguse laseriga ravimiseks on koostanud Tartu
Ülikooli Nahahaiguste Kliiniku juhataja professor Helgi
Silm ja otsese raviga alustas 1995. aastal doktorant
Anne Rüütel. Kiirituse energiatihedus oli valitud
nii madal, et temperatuuri tõus koes ei ületanud poolt kraadigi.
See peaks tõestama, et mis tahes bioloogilised muutused
laseriga ravimisel pole seostatavad lihtsa soojusmõjuga.
Praegu tegeleb haigete ravimise ja ravikuuri määramisega
doktorant Meelis Reidla. Seni on seal uuritud kiirguse
mõju kroonilistele nahahaigustele, mis tavalisele ravile
ei taha kuidagi alluda. Miks? Äkki on olemas mingit eelteavet
selle kohta, et just vaskaurude laser kujutab endast seda
võluvitsa, mis inimesi piinanud haigusi likvideerib nagu
nõiaväel. Dr. Rein Kink väidab, et ega algul mingit kindlust
polnud, tuli lihtsalt proovida. On ju teada lihtne tõsiasi,
et suvel, mil rohkesti päikesekiirgust, nahahaigused mingil
määral taanduvad. Järelikult on igasugusel intensiivsel
valgusel tervendav mõju. Missugused kiired ja millele paremini
mõju avaldavad, seda oligi vaja katsetada. Võib eeldada,
et kuna füüsikute valmistatud vaskaurude laseri impulsid
on üsna võimsad, siis võiks ka kiirguse mõju olla lootustandev.
valgusjuhe
on suunatud kiirgust vajavale paigale. |
|
Kolme
aasta jooksul on ravitud hulgaliselt patsiente. Kõnealuse
laserikiirguse toime täpsemaks hindamiseks moodustati
kaks võrdlusgruppi, millest üks sai laserravi, teist
samasuguseid haigusi põdevaid inimesi tohterdati aga
tavaliste vahendite - eeskätt tablettide, salvide
ja süstidega. Laserravi grupis olid haiged, kes hädas
jalgadel vereringehäiretest tingitud haavanditegaja
või siis allergiliste nahahaigustega. Samuti kuulusid
võrdlusgruppidesse rasunäärme põletikega (acne,
acne rosacea) hädas olevad inimesed. See on häire,
mis esineb eriti noorukieas ning mida iseloomustavad
komedoonid, sõlmekesed, mädavillikesed ja armid. Neljanda
ravigrupi moodustasid soomussammaspooli (psoriasis
vulgaris) all kannatavad haiged. See on krooniline
mittenakkuv põletikuline, pärilik nahahaigus, mida
iseloomustavad punast või roosakaspunast värvi sõlmekesed,
kaetuna hõbevalgete kettudega. Võrreldes tavalist
ravi saanud kontrollrühmaga täheldati patsientide
kiiremat paranemist laserikiirgusega akne ja troofiliste
haavandite korral, kuid ka ekseemide ja psoriaasi
puhul olid tulemused head. Seejuures mingeid kõrvalmõjusid
ei täheldatud. Niisugust ravimeetodit nimetavad arstid
ise raviks ilma ravimiteta. Kuid sellega ei ammendu
kaugeltki kõik võimalused.
|
Kirurgia skalpellita
Kui ravimiseks piisab 2vatise keskmise võimsusega laserikiirest,
siis kirurgias läheb vaja 5-7vatist kiirgust. Sellise laseriga
võib eemaldada juba mitmesuguseid naha pinnal kui ka naha
all olevaid defekte - looduslikke pigmendilaike ja vistrikke.
Eriti hästi sobib vaskaurude laser naha all asuvate suuremate
punaste laikude ehk portveiniplekkide "väljalõikamiseks".
Viimased kujutavad endast nahaaluseid laienenud veresooni.
Kui nüüd niisugust paika kiiritada vaskaurude kollase laserikiirgusega,
siis nahk laseb selle kiirguse läbi, veres olev hemoglobiin
aga neelab seda kiirgust, kuumutades kapillaarveresooni,
mis tõmbuvad kokku. Niiviisi väheneb vere hulk naha alla
ja laik kaob. Roheline kiirgus sobib paremini pigmendilaikude
eemaldamiseks, kuna seal olev melaniin neelab intensiivsemalt
lühemalainelises rohelise kiirguse piirkonnas. Et ka mõned
teised laserid kiirgavad nähtavat valgust, siis tekib paratamatult
küsimus, mis eelis on siis vaskaurude laseril nende ees.
Peamine põhjus: sobiv lainepikkus ja kiiretest intensiivsetest
impulssidest koosnev kiirgus on veresoonte ning nahadefektide
termiliseks töötlemiseks parem kui teiste laserite kiirgus
ja seetõttu ei kahjustu normaalne terve kude ega tekki ebasoovitavaid
arme. Sest pole ju mõtet asendada üks iludusviga teisega.
Aga on olemas veel nahale tekitatud pildid-kirjad - tätoveeringud.
Need on tehislaigud, mida keegi kunagi oma kehale maalida
lasknud. Kui nüüd tekib kellelgi tahtmine see kõrvaldada,
või "Maie" asemel sinnasamasse "Meeta" kirjutada, siis olge
lahke. Ka siin on laserist abi. Roheline laserikiirgus pääseb
normaalsest tervest nahast hästi läbi ja ei kahjusta sealseid
rakke. Tätoveeringuga värvitud rakus see kiirgus neeldub
ja piisava doosi korral raku temperatuur tõuseb ning rakk
hävineb - organism viskab selle endast välja nagu pinnu
sõrmest. Tõsi, poole tunniga siin midagi ära ei tee, sest
organism vajab uue olukorraga kohanemiseks, ümber korrastumiseks
ja kasvamiseks aega. Aga mõne seansi vältel võib niisugune
skalpellita lõikamine hävitada nii tätoveeringu kui ka portveinipleki.
Halvaloomulised kasvajad nahal
Siit jõuame paratamatult mõttele, et äkki saab laserikiirest
noaga võidelda ka inimese ühe kõige kurjema vaenlase - nahavähi
vastu. Väljavaated peaksid selleski osas head olema, mis
siis, et praegu veel tulemusi ette näidata pole. Kuid Tartu
onkoloogidega on füüsikud konsulteerinud ja arstid on uue
võimaluse vastu huvi tundnud. Ka maailmas avaldatud meditsiinilise
kirjanduse põhjal võib selles osas oodata Cu-laserite läbilöögivõimet.
Sest laserikiirgus peaks ise vähirakud üles otsima, sealjuures
terveid rakke kahjustamata, ja need hävitama. Tavalise noaga,
teadagi, kõiki haigeid rakke ei pruugi üles leida ja nad
võivad pärast lõikust uuesti vohama hakata.
Seni on küll maailmapraktikas vähirakkude eemaldamiseks
kasutatud kindla lainepikkusega punast laserikiirt. Sest
on teada, et vähirakkudesse koguneb hästi teatud värvaine
ja ladestub sinna. Just punase kiirguse toimel vabaneb värvainest
atomaarne hapnik, mis hävitab vähiraku.
Siingi võib Cu-laserist kasu olla, sest temaga saab väga
tulemusrikkalt ergutada sobivat värvlaserit just punase
kiirguse saamiseks. Maailmas tuntakse seda fotodünaamilise
laserravina. Ja niiviisi on ka Tartu füüsikute ehitatud
Cu-laseril perspektiiv olla heaks abivahendks niisuguse
ravimeetodi sisseviimisel meie onkoloogiadispanserites,
eeskätt Tartus.
Kosmeetika
ja vaseaurud
Eks see olegi kosmeetika, kui mõni nahadefekt näolt
kõrvaldada. Aga kortsud? Mis muud kui noa alla! Aga
ehk aitab siingi seesama laser, et ka vanemas eas
väliselt parem välja näha. Tõepoolest, arstikirjandust
lugedes selgub, et Cu-laseriga peaks olema võimalik
ka kortse siluda. Nimelt laseb pealmine nahakude kiirgust
läbi, alumised nahakihid aga tõmbuvad selle mõjul
kokku ning kortsude hulk väheneb ja need muutuvad
madalamaks. Efekt olevat üsna suur - kortsulisus pidavat
vähenema koguni 80%. Mis arvatavasti ei tähenda veel
seda, et 70se vanaema nägu pärast kiirituskuuri sama
sile on kui tütretütrel.
|
|
Füüsika-matemaatikadoktor
Rein Kink -
nüüdisaegse Cu-laseri üks tegijaid.
|
Mida see laser endast kujutab?
Vaskaurudel saadi laserefekt juba 1965. aastal. Tuntud on
ka kulla, seatina, mangaani ja teiste metallide aurudel
töötavad sama tüüpi laserid. Nende tööpõhimõte on üsnagi
lihtne - gaaslahendus täitegaasis, milleks on neoon, kuumutab
keraamilise laseritoru sellise temperatuurini, et tekib
sobiv metalliaurude kontsentratsioon ja gaaslahenduses tekkinud
kiired elektronid ergastavadki metalliaatomeid, mis siis
kiirgavad nendega samas faasis, ja tekib laserikiirgus.
Vase puhul saab rohelist või kollast kiirgust.
Kõik uue laserseadme osad - lasertoru, toiteelektroonika
ja automaatikaplokk, mahuvad ära tavalise lauaarvuti suurusesse
kesta ning kaaluvad ühtekokku vaid 15 kilogrammi. Viimane
makettseade, mis loodud ühiselt Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi
madalate temperatuuride laboris ja firmas ESTLA (juhataja
Jevgeni Berik), töötab tavalises ühefaasilises elektrivõrgus
õhkjahutusega. Nii et raviarst võib selle viia üks kõik
kuhu, torgata pistik tavalisse seinakontakti ja ravi võib
alata. Piisab vaid kastist väljaulatuv valgusjuhe patsiendi
haigele kohale panna ja kiirgus voogab mööda seda sinna,
kuhu arst selle suunab.
Vaskaurude laseri eeliseks on suur efektiivsus ja võimsus
spektri nähtavas piirkonnas. Tema reaalselt saavutatud kasutegur
ulatub praegu maailmas pooleteise protsendini ja keskmine
väljundvõimsus koguni 500 vatini. Niisuguseid ägedaid süsteeme
on ehitatud eriülesannete täitmiseks, isegi kasutatud tähesõdade
programmis. Veelgi võimsamate seda laadi laseritega võib
töödelda raskesti sulavaid metalle ja muid materjale ning
vajaduse korral neisse juuspeeneid aukegi puurida. Nii et
vaskaurude laserite kasutusala ei piirdu edaspidi üksnes
meditsiiniga, neil on tulevikku ka tehnoloogias ja järjest
laienevas meelelahustustööstuses.
Kuidas minna edasi?
Praegu ootab nahahaiguste ravimiseks uut vaskaurude laserit
oma kliinikusse Tartu Ülikooli doktorant Meelis Reidla.Vana
vesijahutusega laser oleks vaja välja vahetada moodsamaga,
hiljuti Füüsika Insituudis ehitatud maketi koopiaga. Aga
mitte ainult temale pole seda vaja. Nahahaiguste ravimisega
tegeldakse mitmetes Eesti kliinikutes ja sinnagi kuluks
niisugune aparaat ära. Ent kust neid osta? Ega ometi teadlased
ise pea aparaadiehitajaks hakkama? Nende pärusmaaks jäägu
ikka uute väljamõtlemine ja -töötamine. Maailmaturul maksab
aga üks meditsiini tarbeks ehitatud vaskaurude laser umbes
ligikaudu 1,2 miljonit eesti krooni. Oma jõududega saaks
samasuguse nahahaiguste ravilaseri valmistada aga 250 000
krooniga. Esimene asi, on vaja koondada inimesed, kes nende
valmistamise eest hoolitseksid. Siit lihtne järeldus, mida
on korduvalt välja öeldud - kasutagem oma teadlaste ajusid
maksimaalselt, enne kui need oma omanikega laia ilma laiali
jooksevad.
Teiselt poolt oleks meie laseritööstuse funktsioneerimise
korral võimalik saada Eesti turult nii vaskaurude kui ka
muid lasereid tunduvalt odavamalt kui näiteks USAst. Osakem
siis teadlaste abiga Eesti riigile raha teenida!
Õnneks on riik asutanud kõrgtehnoloogilise tootmise toetamiseks
sihtasutuse Eesti Innovatsioonifondi. Tunnustuseks sellele
fondile tuleb tõdeda, et ta on asunud tõsiselt kõnealust
projekti rahaliselt toetama. Tahaks loota, et seekord osutub
teadlaste, firmade ja riigi koostöö edukaks. Meie kõigi
huvides tuleb rahuldada enda vajadused ning samal ajal arendada
ka kõrgtehnoloogiliste toodete, antud juhul siis vaskaurude
laserite, eksporti.
tagasi esilehele ...
|
|
|