 |
|
|
| |
Mis
on Sámo riik?
SIIRI
VOMM
TÜ tšehhi keele tudeng |
|
| |
Suure
rahvasterändamise lõpul liikusid slaavlaste järel Kesk-Euroopasse
türgi hõimude survel avaarid ja jõudsid 6. sajandi teisel
poolel endisesse Rooma provintsi Pannooniasse.
Mõned slaavi hõimud olid ilmselt avaaride võimu all. Nn.
Fredegari kroonika järgi (kirjutatud u. 660 Burgundias)
kasutasid avaarid neid sõjalistes aktsioonides, kogusid
neilt tribuuti ja tarvitasid vägivalda nende naiste kallal.
Järgmine slaavlaste põlvkond - avaaride ja slaavi naiste
pojad - hakkas avaari ülemvõimu vastu võitlema. Frangi kuninga
Chlotar II valitsusajal 623-624 toimus avaaride vastu
suur ülestõus, millega liitus ka frangi kaupmees Sámo
oma kaaskonnaga. Nende käe all langes palju avaare ja ilmselt
sellepärast valisid slaavlased Sámo endale kuningaks. Tema
valitsuse ajal peeti avaaride vastu mitmeid sõdu.
Sámo riik suutis püsida lahingutes nii avaaride kui frankide
vastu. Aastal 631 sattus Sámo sõjalisse konflikti Frangi
riigiga. Frangi kuningas Dagobert I (629-638) alustas
slaavlaste vastu sõda kolmest küljest. Kui langobardid ja
alemannid saavutasid lahinguis edu, sai Dagoberdi juhitav
frangi vägi lüüa Wogastisburgi all (Wogastisburgi asukoht
on tänaseni teadmata). Peale võidukat lahingut ründasid
slaavlased Frangi kuningriiki. Sõjakäigu tulemusena lõi
Frangi riigist lahku serbi vürst Drevan ja läks Sámo
poole üle.
Sámo riigi piirid ei ole täpselt teada, samuti tema keskus.
Suurem osa Sámo riigi territooriumist asus Tšehhias, edelas
ulatus riik arvatavasti Ees-Alpideni, loodes liitus sellega
Serbia. Vähem andmeid on lõunapiiride kohta, mis ilmselt
asusid Bratislava kandis.
Sámo riik rajanes hõimude liidul, tegeldi põllumajandusega,
käsitööga (nn. Praha keraamika) ja käidi röövretkedel naabermaades.
Fredegari kroonika järgi valitses Sámo 35 aastat, tema surma
järel riik lagunes.
Tagasi esilehele ...
|
|
|