5 / 1 9 9 8   A U G U S T  
 h o r i s o n t  
   
 I N I M E N E  L O O D U S  U N I V E R S U M
  MEILE VASTAB
MAIRI KÕRVEL,
filoloog
 
 
Mairi Kõrvel on sündinud 2. augustil 1967 Tartus. Pärast Vastseliina Keskkooli lõpetamist 1985. aastal astus ta õppima Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda vene keele ja kirjanduse erialale. 1987 suunati M. Kõrvel kaheks aastaks stañeerima Ukrainasse Lvovi Ülikooli (põhieriala - tšehhi keel, lisaerialadeks poola ja ukraina keel). 1990-1991 jätkas ta keelepraktikat ja enesetäiendamist Prahas Karli Ülikoolis. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist 1992 töötab ta TÜ filosoofiateaduskonnas vene ja slaavi filoloogia osakonna slaavi filoloogia õppetooli juures tšehhi keele lektorina.

Kuidas tekkis ühel noorel eesti neiul soov tšehhi keelt õppima hakata?
17aastaselt on paljudel veidi pöörasevõitu ideid. Minu sooviks oli minna kuhugi "kaugele", et kogeda midagi põnevat ning tavatut. Alustuseks tahtsin õppida poola keelt. Aastal 1985, mil ma keskkooli lõpetasin, oli see võimalik ainult Moskvas, Leningradis, Kiievis ja Lvovis. Valisingi siis välja need kõige kaugemad paigad ning kirjutasin oma soovist sealsetesse ülikoolidesse. Kuid polonistikasse oli nii Kiievis kui Lvovis suur konkurss - lõin kartma, kas suudan vene kooli lõpetanutega võistelda ning astusin lõpuks siiski Tartu ülikooli. Ja kahetsesin seda otsust kaks järgnevat aastat. Kuid mõnikord annab saatus võimaluse justkui revanši võtta - aastal 1987 avanes võimalus stañeerida Lvovi Ülikoolis, mis tegelikkuses tähendas seda, et Lvovis alustasin kõike päris algusest koos sealsete I kursuse bohemistidega, ent Tartus pidin samaaegselt jätkama õpinguid vene filoloogina III kursusel. Oma tookordse valiku tegin autoriteetsete soovituste põhjal ning arvan, et pole põhjust seda kahetseda. Hiljem olen ka poola keelt juurde õppinud (ning mõnes suhtes veetleb Poola mind tänini rohkem). Kui 1990. aastal piirid avanesid ning suhtlemine vabamaks läks, järgnes aasta õpinguid Prahas, mis tõtt-öelda oli üsna karm elukool, sest õppimise kõrvalt olin sunnitud pidevalt töötama ning sain n.-ö. omal nahal tundma, mida tähendab üleminek turumajandusele. Kuid elu piirsituatsioonides - uues keskkonnas, esialgu võõra rahva hulgas - oli äärmiselt rikas, põnev ja mitmekesine, andis uusi kogemusi ning korrigeeris suhtumisi ja hinnanguid.

Kui populaarsed on tšehhi keel ja kultuur tänapäeva maailmas? Populaarsus maailmas?
Tšehhid peavad endid väikerahvaks (ehkki neid on emamaal üle 10 miljoni) ning ei kipu end eriti valjuhäälselt reklaamima. Kuid praegu on Ida-Euroopa populaarne, seetõttu on suurenenud huvi ka tšehhi keele ja kultuuri vastu. Näiteks Ameerikas huvituvad tšehhi keelest paljud emigrantide järeltulijad, kel on olnud mõni tšehhist esivanem. Keelekursustel Karli Ülikoolis on osavõtjaid kuni 40 eri riigist, eriti arvukalt sakslasi, itaallasi, ka jaapanlasi. Tšehhi kultuuri väljapaistvamad esindajad on ajaloo jooksul nii Euroopa kui ka maailma ajalukku jätnud üsna tuntavaid jälgi. Hetkel on säravaid nimesid ehk vähem - Forman, Kundera jt., kuid usun, et peagi on tulekul n.-ö. uus tšehhi "laine".

Meie peaks tundma tšehhi keelt, rahvast ja maad niivõrd, kuivõrd on hea ka oma kaugematest naabritest üht-teist rohkemat teada. Kuid vaevalt saab bohemistika Eestis kunagi massiliselt populaarseks, see on ikka rohkem kitsama ringi "äravalitute" huvi.

Kui palju on Eestis hetkel tšehhi keele õppijaid-oskajaid?
Mingit konkreetset arvu on küll raske öelda. TÜ slaavi filoloogia õppetooli juures alustab üle aasta tšehhi keele õpinguid umbes 15-20 inimest (põhi- või lisaerialana), diplomini jõuavad tavaliselt umbes pooled. Sel aastal alustati tšehhi keele õpetamist ka Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Kuid tšehhi keele oskajaid on loomulikult ka väljaspool ülikoole, iseõppijatena või kontaktide tihenedes on Prahas või mujal Tšehhi Vabariigis viibides end täiendanud nii mitmedki meie ettevõtjad ja kunstnikud, ka tudengid.

Milline on Teie arvates kõige suurem erinevus tšehhide ja eestlaste vahel? Samasus?
Üks suurimaid erinevusi on see, et tšehhi rahval on seljataga "kuldne" minevik - pikkade sajandite vältel kujunenud kõrgkultuur, oli ju Tšehhi kuningriik keskajal üks arenenumaid ja rikkamaid Kesk-Euroopa riike. Minevik mõjutab tuntavalt, kuigi ehk mitte päris otseselt inimesi, nende tegusid ja mõtteid ka tänapäeval.

Üllatavalt samane on olnud meie rahvaste asend ja roll Euroopas - seista ajaloo ristteedel ning saada mõjutatud nii Läänest kui Idast (tšehhide jaoks ka Lõunast - Bütsants ja Kreeka, Austria, Itaalia). Eriti palju ühtelangevusi ja paralleele on meie ajaloos viimase 200 aasta jooksul. Suhteliselt sarnased on mentaliteet, kultuuriorientatsioon (kauaaegne saksa kultuuri mõju!), temperament. Mulle on alati rohkem imponeerinud erinevused.

Teie lemmik tšehhi kirjanduses? Millise kirjaniku milline töö Teie arvates vääriks esmajärjekorras eesti keelde tõlkimist (tahaksite ise tõlkida)?
Bohumil Hrabalit tahaksin tõlkida, ta oli kahtlemata üks omanäolisemaid nüüdisaegseid tšehhi kirjanikke nii oma ideede, vaatenurkade kui ka stiili ning keelekasutuse poolest (elav kõnekeel tänavalt, släng). Meeldivad ka mitmed luuletajad, ent ühtki autorit absoluutse lemmikuna siiski välja ei tooks.

Fantaseerime pisut. Kui Teil oleks võimalik vestelda ükskõik kellega millisest ajast, kelle valiksite vestluskaaslaseks?
Võib-olla Kolumbuse - mind on paelunud eelkõige tolle ajastu "piiride kadumine", maailma avardumine. Praegu toimub ehk midagi analoogset arvutite abiga virtuaalsel tasandil. Tookord oli maailma avardumine füüsiline reaalsus - mõistagi kahjuks koos kõigi sellest tulenenud negatiivsete tagajärgedega.

Ja kui tuleks valida tšehhi päritolu inimeste seast?
Tšehhide hulgast valides kindlasti Karel IV - meeleldi tahaksin Tema Keiserliku Kõrgusega vestelda Euroopast ja Prahast ning sellest, missugused plaanid tal veel olid, mida teoks teha ei jõudnud. Hämmastavalt mitmekülgne ja andekas isiksus, harukordne ning erandlik oma ajas ja omasuguste seas.

Millist teadusavastust läbi aegade peate kõige tähtsamaks? Kõige ohtlikumaks?
Kuna filoloogineiud ei ole tavaliselt reaalteadustes eriti "kodus", ärgu näigu need vastused banaalseina: üks tähtsaim - elektri kasutuselevõtt, ning ohtlikem ilmselt - aatomipomm.

Milline oleks Teie vapideviis?
Audentes fortuna adiuvat (julgeid abistab saatus).


Tagasi esilehele ...


 
Horisondi e-post - horisont@datanet.ee