 |
|
|
| |
Kust
on leitud maailma vanim keraamika?
arheoloog
AIVAR KRIISKA |
|
| |
Keraamika
- põletatud savist esemete - massiline kasutamine algas
savinõudega, mis on leiutatud eri aegadel mitmel pool üle
maakera. Jaapanis on see asetleidnud u. 12 700 aastat e.Kr.,
Lõuna-Hiinas u. 9250 aastat e.Kr. ja Lähis-Idas u. 7500
aastat e.Kr. Lähis-Idast lähtub arvatavasti ka Euroopa keraamiliste
nõude traditsioon.
Esimesed põletatud savist esemed valmistati aga juba varase
kiviaja lõpuosas - hilispaleoliitikumis - ning need polnud
savinõud, vaid hoopis savikujud. Üksikuid selleaegseid keraamilisi
skulptuurikesi on leitud mitmelt poolt Põhja-Aafrikast,
Lõuna-Prantsusmaalt, Ida-Euroopast, Siberist ja Jaapanist.
Kõige vanemad ja arvukamad keraamika leiukohad asuvad aga
Tšehhi Vabariigis. Seal on terrakotakunst olnud tuntud juba
u. 30 000 aastat e.Kr.
Lõuna-Moraavias Brno lähedal kõrguva Pavlovo mäe põhjanõlvalt
on teada mitmeid hilispaleoliitilisi asulakohti - nii Dolní
Véstonicest kui ka selle lähedal asuvast Pavlovost. See
piirkond on üks Euroopa tähelepanuväärsemaid hilispaleoliitilisi
leiukomplekse, kust on aastakümnete jooksul välja kaevatud
mitmete elamute jäänuseid ja matuseid ning kogutud väga
arvukalt muinasesemeid.
Tšehhi Vabariik on üks maailma vanemaid piirkondi, kus tunti
muu hulgas kivi lihvimise ja lõikamise tehnikat. Lisaks
töö- ja tarberiistadele on sealt saadud väga palju kunstiesemeid,
sh. tõelisi šedöövreid. Kuigi valdavalt - nagu sellele ajastule
üldiselt kohane - on kujutised stiliseeritud, esineb ka
üksikuid väga realistlikke taieseid. Pisiplastikat on tehtud
erinevatest materjalidest: kivist, luust, sarvest ja savist.
Dolní Véstonicest I ja Pavlovo asulast on kokku leitud peaaegu
10 000 keraamikapala. Valdav osa neist on vaid väikesed,
tihti ebaselged tükid, kuid on ka loomi ja harvem inimesi
kujutavaid skulptuurikesi või nende fragmente. Loomadest
on esindatud mammut, karu, lõvi, rebane, hobune ja ninasarvik.
Antropomorfsete figuuride hulgas domineerivad naised, teiste
hulgas on sealt leitud ka kuulus ja sageli publitseeritud
nn. Dolní Véstonicest Veenus. Naiskujukestel on võrdlemisi
palju sarnaseid jooni, mistõttu on oletatud isegi, et need
võivad olla ühe meistri kätetöö. Skulptuurikesed on tehtud
kohapealsest peeneteralisest settest - lössist. Figuuride
väiksemad osad on vormitud eraldi ja hiljem liidetud kehadega.
Nagu osutavad mikroskoopilised uuringud, on vormimisel kasutatud
abivahendina erinevaid teravikke ja mikroliite.
Kahest kohast Dolní Véstonicest I asulast on leitud rohkete
keraamika fragmentidega koldeasemed, mida ilmselt kasutati
figuuride põletamiseks. Ühte kollet on piiranud hoburauakujuline
lössist vall. Põletamine on toimunud temperatuuril umbes
500-800 °C.
Miks aga valmistati keraamikat paleoliitikumis vaid üksikutes
paikades ja seejärel unustati see oskus tuhandeteks aastateks,
see on juba omaette küsimus.
Tagasi esilehele ...
|
|
|