2 / 1 9 9 8  M Ä R T S  
 h o r i s o n t  
   
 I N I M E N E  L O O D U S  U N I V E R S U M
  Udujutt
MART KUURME
Tallinna Reaalkooli direktor, füüsikaõpetaja.
Pedagoogikamagister.
 
 
Udujutt, mis selle lehekülje peale mahutatud on, on üks iseäralik jutt. Tegelikult on neid kaks. Üks on sedasorti jutt, mida puhudes tuleb huuled hästi ette sirutada, nii et õhk ühe jutiga välja pääseks. Selliseid udujutte tõmbab loodus suvehommikutel enne päikesetõusu. Mõned neist juttidest on ka pildi peale jäänud.

Teine jutt on natuke jutu moodi. Aga ikkagi pole see tavaline lugu. Tähelepanelik ilmateadete kuulaja on kindlasti märganud, et neid kannavad ette väga tõsised inimesed ja seetõttu ei mahu need udujuttude alla. Üht-teist on aga nendeski kahtlusi või vähemalt küsimusi tekitavat. Võtame näiteks avaldused õhurõhu kohta. Kuulake, mis ühikutes seda teadustatakse. Millimeetrites. Traadi jämedus ja õhurõhk mõlemad millimeetrites! Kui nii võib, siis miks mitte ka kooliaasta pikkust edaspidi millimeetrites mõõta. Vähemalt vaidluste vaibumist õppeaasta pikkuse üle võiks sel juhul ennustada. Sest erinevalt 175 päevale 10 juurdepanekust vaevalt keegi 175 mm-le 10 mm lisamisest kära tegema hakkab. Nali naljaks, aga paistab, et õhurõhu suurusest rahvale teavitamine on üldse üks kõva pähkel. Mõni aasta tagasi kostus üle kogu Eestimaa, et õhurõhk on 1013 hektopaskalit, ja tõuseb veelgi! Teeme katse selles asjas selgus luua.

Õhk teatavasti rõhub igale asjale ja seda sugugi mitte väikese jõuga. Inimsele, kes teatavasti elab sügava õhuookeani põhjas, avaldab õhk sama suurt jõudu kui raske sõjamasin. Keskmisele eestlasele mõjub õhk sama suure jõuga nagu 15tonnine veok. Kujutage nüüd ette, mis saaks Eesti rahvast, kui me seest tühjad oleksime. Hea on ka see, et Eestis kehtib Pascali seadus. Riigikogu vaevalt seda kunagi ratifitseerib, aga kuna tegemist on loodusseadusega, kehtib see niigi. See seadus ütleb nimelt, et vedelikud ja gaasid suruvad igas suunas ühesuguse tugevusega ¾ olgu siis ülalt alla, alt üles, vasakult paremale või tagant ette. Kes seda ei usu, tehku läbi üks lihtne katse. Selleks läheb vaja vaid paberilehte, sileda servaga joogiklaasi ja kraanikaussi. Laske klaas ääreni vett täis, pange paberileht kaaneks ja keerake kraanikausi kohal kummuli. Osava katsetaja käes võiks veenõu olla kas või 10 meetri kõrgune ja vesi ei voolaks ikka välja, kui vaid nõu seinad vastu peavad. Sest õhk suudab ka sellise veesamba rõhu tasakaalustada. Võikski öelda, et hea ilma korral on õhurõhk kümme veemeetrit, mis tähendab, et õhurõhk on võrdne 10 meetri kõrguse veesamba rõhuga. Miks seda ei tehta? Sest me oleme eurooplased. Aga eurooplased mõõdavad rõhku paskalites või siis elavhõbedasamba millimeetrites. Normaalne õhurõhk on 760 mm Hg (loe: millimeetrit elavhõbedasammast). See tähendab, et õhk avaldab sama suurt rõhku kui 760 mm kõrgune elavhõbedasammas.

Ilmateadetest saab teada ka õhuniiskuse. See on meie kandis tavaliselt 60-100 protsenti.

100 protsenti on eesti keeles sada sajandikku ehk üks terve. Mõned head inimesed ei julge sellise ilmateate puhul üldse uksest välja minna, kartes, et õhk on üleni vett täis. Tegelikult tähendab 100% õhuniiskust seda, et siis esineb udu. Udu aga tekib juhul, kui õhus on niipalju veeauru, et see ei mahu enam auruna õhku ära. Miks siis järsku ei mahu? Vaadake ¾ kui õhk on soe, siis sagivad kõik õhus olevad osakesed nii kiiresti, et nende vahel mõjuvad tõmbejõud ei suuda neid lähestikku koos hoida. See tähendab, et ained on gaasilises olekus, vesi esineb veeauruna. Katsuge näiteks rabelevat sulidekampa "Suzuki Vitarasse" toppida. Väsinud meestega on hoopis lihtsam. õhuga on sama lugu ¾ temperatuuri langedes osakeste sagimise kiirus väheneb, nad "väsivad". Aeglaselt liikujad viibivad üksteise läheduses kauem ja nendevahelised looduslikud tõmbejõud suudavad nad üksteisele veelgi lähemale tõmmata. õhus leiduvad molekulid koonduvad väikesteks piisakesteks, mis moodustavadki udu.

Naganos olid näiteks suusarajad nullilähedase temperatuuriga veel päris kuivad. Põhjus: õhk oli seal nii kuiv, et vesi auras kiiresti ära. Libisemisele see kasuks ei tulnud, sest tahkete pindade vaheline hõõrdejõud on tunduvalt suurem kui tahke ja vedela aine vahel. See-eest aga ei olnud sõitmisel nähtavust piiravat udu.


tagasi ...


 
Horisondi e-post - horisont@datanet.ee