1 / 1 9 9 8   J A A N U A R
h o r i s o n t
   
   
I N I M E N E L O O D U S U N I V E R S U M
TOIMETAJA VEERG

HORISONT on Teie ette ilmunud uues kujunduses. Suured muutused vormis ja koores ei too küll kaasa sama suuri muutusi ajakirja sisus, ometigi võib alanud aastal oodata ka neid. Säilib enamik varasemast ajast tuttavaid rubriike, millele lisandub siiski ka mõningaid uusi. Paradigma vaagib esseistlikult teadust, selle arengut ja arengu paradokse. Alanud aastal kuulub Paradigma-lehekülg nimekale Tartu Ülikooli teadlasele, ökoloogiaprofessor Kalevi Kullile. Juba mõnda aega on Mart Kuurme oma leheküljel füüsikat ja argielu ühendanud, uuest aastast hakkab keemia vaatevinklist talle sekundeerima Tallinna Pedagoogikaülikooli professor Hergi Karik. Oma kohale jäävad ristsõna, ulmejutt (või esseistlik artikkel), Mart Miinuse nuputamispähkel ja näpunäited terade leidmiseks Interneti ladestustest. Jätkub intervjuudeseeria ja Kerge küsida, taaselustamise on läbi teinud Keelekeerud. Ajakirja kandvaimaks osaks aga jäävad endiselt artiklid, mille teemadering ulatub psühholoogiast astrofüüsikani. Nagu ikka, kuulub HORISONDI juurde ka pildirohke reisijutt ja teaberikkad uudisveerud. Ajakiri hoiab silma peal kõigel uuel, mis teadusilmas juhtub ning üritab seda "kuumalt" ja kõmuvabalt oma lugejatele edasi anda.

Küllap on meie püsilugejad juba harjunud ka HORISONDI teemanumbritega. 1998. aastal ilmub neid kaks, esimene on pühendatud osakestefüüsikale ja teine Tšehhimaale. Mikromaailma uurimine on tänapäevase füüsika üdi, ometigi pole emakeeles sellest valdkonnast juba üle kümne aasta laiema lugejaskonna ette midagi ilmunud (kui mitte arvestada uusi kooliõpikuid). HORISONT üritab seda tühikut täita, värske pilk mikromaailma peaks kujunema teejuhiks kirevas osakestedzhunglis ning käsiraamatuks kõigile teadushuvilistele, õppuritele ja miks mitte ka ajakirjanikele-toimetajatele-tõlkijatele.

Möödunud aastal ilmunud Ungari-teemanumber pälvis lugejate sooja vastuvõtu. Seekord liigume Ungarist veidi põhja poole ning teeme tutvust Tšehhimaa, tema rahva ja ajalooga. Tšehhid pole küll meie hõimuvelled, saatusekaaslased aga ikkagi. Lähem tutvus Tšehhiaga, millest, olgem ausad, me ikka äärmiselt vähe teame, peaks esmalt hajutama ühe siinmail levinud illusiooni, et elu Euroopa südames on palju kergem ja magusam kui Euroopa serval. Iga rahvas saab kiidelda vaid sellega, mis ta ise on loonud ja kätte võidelnud.

Hea lugeja, usume, et leiate uuenevast sajandilõpu-HORISONDIST enda jaoks ikka huvitavat ja kasulikku vaimutoitu. Nii nagu siiani.


tagasi ...

Horisondi e-post - horisont@datanet.ee
webmaster