Ogaõuna
(Datura) perekonda kuulub küll vähe liike, kuid sellele
vaatamata on ta taksonoomiliselt ülimalt keeruline. Seda tänu
paljudele sünonüümidele ja vastukäivale kirjandusele. Segadust
lisab asjaolu, et sama ladinakeelset nimetust on kasutatud
eri liikide puhul. Ka biogeograafiliselt on perekond kurioosne:
erinevate autorite järgi leidub Põhja-Ameerika lõunaosas ja
ümberkaudsetel saartel 7-9, Mehhikos 5, Hiinas 1 ning laiemalt
troopilises Aasias 1 liik, lisaks üks ühine Austraaliaga.
Varem peeti ogaõuna Uue Maailma perekonnaks, levikukeskusega
Mehhikos. Segadust on suurendanud inimene, kes neid taimi
uutele aladele on kaasa võtnud. Ameerika liigid ongi Vanas
Maailmas laiemalt levima hakanud tõenäoliselt peale Kolumbust.
Varasemad andmed ogaõuna kohta Euroopas pole kinnitust leidnud.
Nii on Kreeka arsti Dioskoridese töös "Materia medica"
(1. sajand) ogaõunana kirjeldatud taim ilmselt hoopis karumustikas.
Inglise botaanikaprofessor Mabberley arvab ogaõuna
perekonda 8 liiki, eraldades omaette 5liigilisse perekonda
(Brugmansia) inglitrompetid. Kui Andides kasvavad inglitrompetid
on rippuvate õitega puud või põõsad, siis ogaõunad on Põhja-Ameerika
lõunaosa üheaastased püstise kasvuga haruneva varrega ja püstiste
õitega rohttaimed. Suured lühirootsulised lehed, mis võivad
olla nii hambulised kui terveservalised, kinnituvad varrele
vahelduvalt. Suured mitut värvi (valgest violetseni) õied
avanevad alles õhtul ning neid tolmeldavad ööliblikad.
Kõige
laiemalt on kogu maailmas levinud harilik ogaõun (D. stramonium).
Teda võib leida nii Skandinaavias, Euroopas, troopilises Ida-Aafrikas,
Austraalias kui Põhja-Ameerikas, välja arvatud arktilised
alad. Vaatamata oma troopilisele päritolule tunneb see liik
kogu maailmas end hästi teeäärsetel, prahipaikadel, vanadel
varemetel ja inimasulate läheduses.
Ogaõunad kuuluvad kõik mürgiste taimede hulka. Nende ettevaatamatu
tarvitamine võib lõppeda surmaga. Kuigi taim ise on ebameeldiva
lõhnaga, ahvatlevad huvitavad viljad lapsi siiski neid proovima.
Seepärast on targem loobuda nende kasvatamisest koduaias.
Meditsiinis on ogaõuna lehti tarvitatud bronhiaalastma ja
läkaköha puhul. Ohtlikult mürgiste alkaloidide hüotsüamiini
ning skopolamiini sisalduse tõttu põhjustab üledoseerimine
surma. Seetõttu on taimede igasugune pruukimine arstiga nõu
pidamata ülimalt ebasoovitav.
Taime ladinakeelne nimetus Datura tuleneb hindukeelsest
nimetusest dhatura (sanskriti keeles kutsutakse taime
dhattura). Inglased tunnevad harilikku ogaõuna ka nimetuse
all Jimson Weed, mis on lühivorm Põhja-Ameerika Jamestown'i
linnast Virginias, kus paljud kolonistid pärast selle ogaõuna
lehtede söömist surid. Mõnda liiki kutsuvad inglased aga kuraditrompetiks.
Eesti keeles tuntakse taime ka okasõuna, maruheina ja nõiarohuna.
tagasi ...
|