|
Kõige lihtsam moodus oma välimuse asümmeetria tõestamiseks
oleks lõigata oma näost tehtud foto piki nina keskjoont pooleks.
Kahte pilditükki võrreldes märkategi oma asümmeetrilisust:
üks kulm võib olla kõrgemal kui teine, üks silm teisest suurem
jne. Ka näo miimilised lihased pole sümmeetrilised, ja seetõttu
ei peegelda näopooled võrdselt ka meie emotsioone. See ilmneb
taas fotodel. Ühel inimesel esineb asümmeetriat rohkem, teisel
vähem, kuid välimuselt absoluutselt sümmeetrilist inimest
polegi. Isegi esmapilgul väga ilus, sümmeetriliste näojoontega
filminäitleja osutub täpsemal uurimisel ebasümmeetriliseks.
Käesoleva sajandi alguses tekkis arvamus, et paremakäelistel
kaldub nina kergelt paremale, vasakukäelistel vasakule. Paremakäeliste
näo miimilised lihased on rohkem arenenud paremalt poolt,
vasakukäelistel vastupidi. Emotsioonides domineerib tavaliselt
laiem näopool. Kitsa näopoole juures on täheldatud harjumuspärast
ühe kulmu kergitamist. Tänapäevalgi arvavad paljud uurijad,
et parem näopool on vasakust ilmekam ning enamasti ka suurem,
ja seda eriti just paremakäelistel. Vasakut näopoolt peetakse
"teravajoonelisemaks", aktiivsemaks, hinnangulisemaks; paremat
näopoolt aga "pehmejoonelisemaks", "naiselikumaks".
Kaks kätt
Väline asümmeetria ei avaldu mitte ainult näos, vaid kogu
inimkehas.
Nagu teada, on enamikul Maa elanikest juhtivaks parem käsi.
Too juhtkäsi (parem) on täpsem ja paindlikum, aga peale selle
väljendab ta paremini ka individuaalset ja emotsionaalset
eripära. Juhtkäe lihased on arenenumad ning tema tegevus tunduvalt
enam automatiseerunud, täpsem ja kiirem. Emotsionaalsete zhestide
väljendamisel on juba 4-5aastastel lastel enamasti juhtiv
osa paremal käel. Vastsündinud enamasti üht kätt teisele ei
eelista.
Vahel võib juhtuda, et käelises tegevuses asümmeetrilisust
ei kujunegi. Tekib nn. ambidektsus. N. Bragina ja T.
Dobrohotova 1988. aastal uuritud 300st katsealusest 83,3%
olid paremakäelised, 14,7% vasakukäelised ja 2% ambidektsed.
Uurimised on näidanud, et vahel osutub juhtkäsi teisest käest
kuni 0,2 cm pikemaks ja tal on veresooned rohkem arenenud.
Täheldatud on ka, et juhtkäe sõrmed on küüne kohalt pisut
laiemad.
Kirevaid kilde
Meeste hulgas on vasakukäelisust rohkem kui naiste seas. On
ka leitud, et paremakäelisi on rohkem põhjamaades, vasakukäelisi
aga lõunamaades. Teadlaste hulgas levib arvamus, et kultuuritaseme
tõusuga suureneb paremakäeliste hulk. Arheoloogiliste materjalide
põhjal aga oletatakse, et eelajaloolisel ajal oli vasakukäelisi
enam kui tänapäeval.
On väidetud sedagi, et vasakukäelisuse protsent kaksikute
hulgas on suurem kui elanikkonna hulgas keskmiselt. Põhjendusi
on pakutud mitmeid, kuid veenvat lahendust pole leitud.
Teada on, et kui vanemad on vasakukäelised, siis ka pooltel
lastest domineerib vasak käsi. Ka perekonnas esimesena sündinud
laste hulgas on vasakukäeliste protsent suurem kui järgnevate
seas. Seletuseks pakutakse asjaolu, et vasaku- ja paremakäelisus
on elutingimuste ja isiklike kogemuste produkt.
Mõni autor seostab domineeriva käe kujunemist sellega, millises
poolkeras asub kõnetsentrum. Kui kõnetsentrum asub vasakus
ajupoolkeras, siis juhtkäeks saab parem, ja vastupidi.
Trükinumbris veel samal teemal: Käsi ja aju Vasaku- või paremajalgne?
Vasaku- või paremasilmne? Milline on Sinu juhtsilm? Keel Nahk
Kõrv (Näiteks telefonikõnet vasaku kõrvaga kuulates anname
rääkijale ja ta jutule hinnangu rohkem intonatsiooni põhjal.
Parema kõrvaga kuulates pöörame aga tähelepanu rohkem mõttele,
loogilistele seostele.)
tagasi ...
|