kas inimese kasvu saab mõjutada? meedik HARRI JÄNES

Inimese kasv on geneetiliselt määratud liigiomane tunnus. Millises ulatuses kasvamise geneetiline potentsiaal realiseerub, oleneb keskkonnatingimustest.

Kasvamist reguleerib sisenõristussüsteem, eeskätt ajuripats ehk hüpofüüs, mille eessagaras valmib kasvuhormoon ehk somatotropiin. Erinevalt nii mõnestki teisest hormoonist on somatotropiin liigiomane - ainult see aine mõjutab inimese kasvamist, kusjuures tema toime realiseerimiseks kudedes on vajalik somatomediinide ehk kasvufaktorite kaasmõju. Somatotropiini kõrval vajab inimene kasvamiseks ka kilpnäärme hormoone, mis korraldavad ainevahetust. Oluline on sugunäärmete, neerupealiste ja kõhunäärme hormoonide mõju ajuripatsile.

Somatotropiini liigproduktsioon, mis võib olla tingitud näiteks hüpofüüsi tegevust reguleerivate ajuosade talitlushäiretest, põhjustab kasvueas, s.t. enne luude kasvutsoonide luustumist, erakordset suurekasvulisust, hiidsust ehk gigantismi (meestel üle 2 m, naistel üle 1,9 m).

Täiskasvanul põhjustab kasvuhormooni liignõristus liikmehiidsust ehk akromegaaliat, mille puhul käed, jalad, lõualuud, nina, vahel ka keel suurenevad ning ainevahetus ja organismi talitlused häiruvad. Akromegaalia on pärast kasvuea lõppu pikaldaselt arenev haigus.

Hüpofüüsi kasvuhormooni vaegus toob kaasa kääbuskasvu ehk nanismi (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. Inimese hüpofüüs aga kaalub ainult 0,6 grammi ja sellest õnnestub üsna vähe somatotropiini koguda. Seetõttu on juba 1982. aastast alates ravi otstarbel kasutatud odavamat tehnogeneetilist somatotropiini. Seda produtseerivad soolekepikesed, milles on tööle pandud inimese somatotropiini sünteesi korraldavad DNA lõigud. Praegu ei ole sellest hormoonist enam puudust.

Ajuripatsi talitluse häirest tingitud kääbuskasvu ravi alustatakse võimalikult vara ja see toimub loomuliku kasvamise lõpuni. Somatotropiini manustamisega saab kasvuhormooni puudusest tingitud lühikest kasvu mõne sentimeetri võrra pikendada. Lühikasvuliste vanemate (perekondade) tervete laste kasvamise ergutamisesse hormooni manustamisega suhtuvad eriteadlased väga pelglikult. Veel ei ole selge, kuidas see võib lapsi, ka nende kasvamist, mõjutada. Täiskasvanud inimest somatotropiin pikemaks ei venita. Ka ei ole võimalik täiskasvanu keha pikkust vähendada.

Kasvamist mõjutavate väliskeskkonnategurite loetelus on esimesel kohal toit, kuid sama tähtsad on päikesevalgus, puhas õhk, kehaline tegevus, emotsionaalne ja hingeline heaolu. Elutingimuste ja keskkonnaolude paranemisega seostataksegi kasvu suurenemist Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Kasvamist pidurdavad pikaajalised haigused, kui on häiritud kudede varustamine hapnikuga, näiteks kaasasündinud südamerikked, kopsude väärarengud, raskekujuline kehvveresus. Need tõved on ravitavad.