TOIMETUSELT

Seekordne HORISONT heidab pilgu meie planeedi kahele poolusele Lõunanabale ja kolmandaks pooluseks nimetatud "maakera katusele" , Dzomolungma mäetipule Himaalajas. Nii kõrgmäed kui Lõunamanner näivad esmapilgul elutud, ometigi on ka need paigad kellelegi koduks. Elu suudab kanda kinnitada kõige võimatuna näivates kohtades. Küllap leidub elusaid baktereid ka 4 kilomeetri sügavusel Antarktise jääkilbi all asuvas järves, mis hiljuti avastati. Neid mikroobe tuleks küll vaadelda kui maailma kõige äärmuslikemates tingimustes elavaid oleseid. Ning see pole veel ainuke põhjus, miks neid unikaalseiks pidada. Jääaluse järve floora on saanud omaette, muudest elukooslustest lahus, pool miljonit aastat areneda. Nõnda siis on Lõunamandri jääkilbi sees käimas ainulaadne evolutsiooni-eksperiment. See, kas ja kuidas too jätkub, sõltub edasi juba inimesest. Igatahes on väga raske oma uudishimu selle ainulaadse veekogu vastu rahuldada nii, et järve õhkhabras elukooslus endisena säiliks. Igatahes võib üksainukenegi puuriotsikuga järve viidud tänapäevane mikroob seal kõik pahupidi pöörata.

Karmid ja raskesti ligipääsetavad paigad on alati vastupandamatult ligi meelitanud seiklusjanulisi inimesi. Igal aastal käib 13 000 inimest "kolmandat poolust" oma silmaga imetlemas ja kindlasti tunnevad nad kõik seda magnetit, mis kisub üles, sinna, kus suveräänsena kõrgub Mägi. Vaid veidi üle 300 inimese on saanud kogeda Everesti tipus olemise tunnet, 130 üritaja elu on mägi ohvriks nõudnud.
Kas universumis valitseb kord või kaos, püstitab selles HORISONDIS küsimuse üks Eesti tuntumaid teadlasi, akadeemik Jaan Einasto, ja vastab ikka kord. Tegu on põhjaliku ülevaatega Eesti astronoomide Universumi struktuuri seletavast teooriast ning ka selle teooria ümber käivast piigimurdmisest. Akadeemik Einasto nimega võib siduda ka viimasel ajal ajakirjanduses toimunud väikest nihet. Nimelt on meie press hakanud tasapisi teaduse vastu üha rohkem ja rohkem huvi ilmutama. N.ö. läbimurdeks aga oli just Eesti astronoomide Universumi ehituse teooria, mis üleilmset meedia tähelepanu äratas, ja mida ka kodumaised väljaanded, kes teatava hämmelduse, kes isegi kummalise solvumisega, kommenteeris.

Päikselist kevadet soovides,
INDREK ROHTMETS

esilehele