Katsed inimese sugurakkudega ebaeetilised

Tuleme aga nüüd tagasi inimese juurde. 1970. aastail, pärast Ilmensee katseid hiirtega, üritati paljudes laborites siirdada võõraid tuumasid ka inimese munarakku. Polnud ju kellelgi kunagi õnnestunud näidata, et inimese igas rakus peitub kogu organismi ülesehituseks tarvilik geenikogum (autentne genoom). Niisugused katsed inimesel pole aga õnnestunud, samamoodi nagu ka hiirel. Miks läks kloonimine korda aga just lambal? Täpset vastust on raske anda, ehk õnnestub lambarakke kergemini puhkeseisundisse saada, kui teiste loomade rakke.

Kui nüüd keegi arvab, et sellist sugurakkudega katsetamist saab korraldada kusagil diktaatoririigis salaja, siis tahan ma rõhutada, et tegu on väga keerulise tehnoloogiaga, mis nõuab väga hea ettevalmistusega inimesi ja ülikallist aparatuuri. Näiteks valmistati endises N. Liidus küll võimast sõjatehnikat, ometigi ei tuldud välismaise abita toime mikroelektroonika ja biotehnoloogia alal.

Minu isiklik arvamus on, et praegu tuleb ükskõik millist manipuleerimist inimeste sugurakkudega pidada ebaeetiliseks. Väga võigas on näiteks idee kasvatada endale identne ajusurmas olev teisik, kellelt saab mitmeid elundeid "tagavaraosadeks" võtta.