Veebruarikuus sai ühtäkki meediastaariks sümpaatne valgenäoline utt Dolly. Ta vaatas meile vastu pea kõikide tähtsamate väljaannete lehekülgedelt ning temaga seostati pöördelisi, lausa meie tsivilisatsiooni alustugesid kõigutavaid tulevikuväljavaateid. Pöördusin Helsingi ülikooli Biotehnoloogia Instituudi direktori akadeemik Mart Saarma poole, et kuulda, mida kloonitud lamba sünd tähendab teadusele ja meile kõigile.

Eelkõige on tegu äärmiselt olulise teadussaavutusega, mille sisu mõistmisele aitab kaasa üks väike kõrvalepõige ajalukku. Juba 1975. aastal tegi inglane John Gurdon kloonimiskatseid, kuid mitte imetajate, vaid konnadega. Ta võttis kannuskonna keharaku tuuma ja siirdas selle konna munarakku. Nagu teame, on konna munarakud, (konnakudu) väga suured. Paraku ei õnnestunud aga Gurdonil täiskasvanud konna saada, munarakk arenes vaid kulleseni. 1981. aastal avaldas sveitsi teadlane Karl Ilmensee koos ühe ameerika kolleegiga artikli väitega, et tal on õnnestanud kloonida hiir. See oli tõeline sokk. Kümned ja kümned laborid asusid Ilmensee katseid kordama, ( muide, nõnda kontrollibki teadus iseennast!), see ei õnnestunud aga kellelgi. Segadus kasvas, ning lõpuks väitsid sveitslase kaastöötajad, et nad pole näinud teda vastavaid katseid tegemas. Ilmensee teatas, et tegi neid vabal ajal, puhkepäevadel. Loomulikult kasvas skeptitsism veelgi ja peatselt tunnistati artikkel võltsinguks. Ilmensee aga kaotas oma töökoha ja maine.

Wilmut ja Roslini Instituut ->