Vähe on neid veinisõpru, kes poleks kunagi maitsnud selliseid Ungarimaa ande nagu erinevad tokaid, Egri Bikavér, Soproni Kékfrankos.

Ungarlased on headest veinidest alati lugu pidanud ning nende veinitoodangut on ka kaugemal hinnatud. Esimene teade Eestiski tuntud Tokaji Aszú rahvusvahelisest edust pärineb juba aastast 1562. Trento kirikukogul pakkunud Zagrebi piiskop György Draskovich Tállayi ehk Tokaji veini Rooma paavst Pius IVle, mispeale viimane öelnud: Summum pontificem talia vina decent sellised veinid sobivad kõige kõrgemale vaimulikule.

Praegu katavad viinamarjaistandused Ungaris 150 000 ha ja aasta keskmine veinitoodang on ca 5,5 miljonit hektoliitrit. Euroopa veinitootjate seas peaks Ungari olema üheksandal-kümnendal kohal, eksportijaist viies või kuues.

Põhja ja lõuna vahel

Looduslike tingimuste poolest jääb Ungari põhjapoolsete ja lõunapoolsete viinamarjakasvatuspiirkondade vahele. Euroopa põhjapoolseid veine iseloomustab intensiivne maitsebukett ja aroom, kuna aga marjad saavad vähem päikesepaistet ja soojust, on neis ka vähem suhkrut ja veinide happesus on kõrgem. Sellistes veinides pole alkoholisisaldus eriti kõrge ning nad on meeldivalt kerged ja värsked. Päikese poolt hellitatud lõunapoolsetest viinamarjadest saab aga üldjuhul täidlasi, aromaatseid, kõrge alkoholisisaldusega veine.

Madjarite viinamarjaväljad saavad aastas umbes 2000 tundi päikesepaistet ja suhteliselt soe ning pikk vegetatsiooniperiood on soodus iseloomuliku maitsebuketi kujunemisel, ilma et veinid liialt happelised oleksid. Seepärast peetaksegi Ungari veine nii headeks janukustutajateks kui ka tõhusaks toidukõrvaseks.

Neli suurt, 13-20 väiksemat

Ungarlased eristavad ise oma maal 13-20 veinitootmispiirkonda vastavalt looduslikele tingimustele ja kasvatatavatele viinamarjasortidele. Suured rahvusvahelised veinijuhid ehk käsiraamatud peatuvad küll pikalt Prantsusmaa provintsidel, Ungari jaotatakse aga tuntumate veinide päritolu järgi enamasti neljaks.

Ungari suurim veinitootmispiirkond, kus asub ligi pool kõigist viinamarjaistandustest, on Suur-Alföld. Pinnas on seal enamasti liivane ja sademed jaotuvad ebaühtlaselt, siiski on viinamarjakasvatus olnud sealsete põlluharijate alaliseks sissetulekuallikaks juba sajandeid. Domineerivad rahvusvaheliselt tuntud viinamarjasordid (millest veinitootjad mujal on siiski paremaid tulemusi saanud, kuigi ega ungarlastegi laitmiseks põhjust ole). Enim kasvatatavad kohalikud sordid on Kadarka, millest saab kerget punast veini, ja Olasz Riesling. Viimane pole küll see Riesling, mida laialdaselt Moseli ja Rheini orgudes viljeldakse, kus temast saab nii värsket lillebuketti meenutavat igapäevaveini kui ka rasket, magusat dessertveini. Kuigi Olasz Rieslingi lõhna on võrreldud reseeda õitega, peavad asjatundjad tema maitset tuimaks. Chardonnay' kõrval on Olasz Riesling siiski üks enim kasvatatud viinamarju ja armastatumaid veine Ungaris, samuti on ta tähtis kohaliku vahuveini toorainena.

Doonaust läände jääb Kisalföld ehk väike madalik, mis on tuntud seal küpsenud kergete punaveinide (Merlot, Pinot noir) poolest. Iseäranis Soproni Kékfrankos on piirkonna kuulsaks teinud.

Kahe eelnimetatud ala vahele jääb veel mitu tuntud veinipiirkonda. Neist kuulsaim on ehk Balatoni ääres asuv Badacsony, kus valmivad Szürkebarát ehk Pinot Gris ja Kíknyelü on vürtsikad ja aromaatsed peened kuivad valged veinid, mida peetakse ka enim sobivaks ungari teravamaitseliste toitude juurde.

Balatonist kagusse jäävad Szekeszárdi ja Villány-Siklósi istandused, mille on kuulsaks teinud Kadarka viinamari. Ungari Kadarka küpseb hilja ning kipub mädanema, mistõttu nõuab põllupidajatelt suurt hoolt. Küps Kadarka vein on aga särav, rubiinivärvi vürtsikas jook, milles happe- ja parkainesisaldus on tasakaalus, muutes ta meeldivalt sametiseks. Kadarka kasvatamise vaev tasuvat end ära, ning räägitakse, et kõige paremat veini saab just kohalikest veinikeldreist, mitte eksportpartiidest. See õrn-särav keelekaste on inspireerinud ka Ferenc Liszti, kes omakorda Kadarkat kroonitud peadelegi soovitanud, ning Franz Schubertit, kes väidetavalt Kadarkast innustunult kirjutanud oma kuulsa klaveriteose "Forellide kvintett" (jälle üks näide sellest, et mitte alati ei pea kala juurde sobima valge vein).

Madjarite visiitkaart

Ungari põhjaosaski on kolm kuulsat veinipiirkonda, mille toodang on tuntud just eksportartiklina ehk soome-ugri veinimeistrite visiitkaardina maailmas.

Mátra lõunanõlvadel kasvab Debrö Hárslevelü. See on ekspertide arvates üks huvitavamaid siiani säilinud vanu Ungari viinamarjasorte, millest saab säravat rohekas-kollast veini, mis klaasis õlijalt liigub ning milles kõik omadused on tasakaalus.

Eger on Härja Vere ehk Egri Bikavéri sünnikoht. Tegelikult valmistatakse selle nime all tuntud punast veini mitmest marjasordist. Kunagi domineeris selles Kadarka, nüüd Kékfrankos, millele omakorda lisatakse teisi sorte. Egri Bikavér on ehk kõige populaarsem hõimuvendade vein (kuigi on ka paremaid), mille võlu on kindlasti seotud mitmete legendidega. Nii olevat Egeri kindluse piiramisel ungarlased saavutanud võidu just tänu sellele rüüpele, mis nende habemed ja särgid punaseks värvinud, mistõttu türklased madjareid kui iseäranis verejanulisi võitlejaid kartma hakanud.

Tilkhaaval kogutud

Nii nagu degusteerimisel ikka, jäetakse viimaseks kõige suurepärasema lõhna- ja maitsebuketiga jook. Ungari veinidest sobib selleks tokai. Üheks maailma parimaks veiniks peetavat tokaid valmistatakse mägede rüpes uduse Bodrogi jõe kallastel kasvavaist viinamarjadest Kollane Muskaat, Hárslevelü ja Furmint. Pika sooja ning niiske sügise jooksul areneb viinamarjadel nn. noobel mädanik ehk seen nimega Botrytis cinerea, mis marjade mahla kuldseks aromaatseks nektariks muudab. Tokai klassifikatsiooni järgi on Tokaji Szamorodni rosinamaitseline, sageli kõrge happelisusega põhivein. Huvitavamaks muutub vein, kui ta kannab nime Tokaji Aszú. Seletuseks olgu öeldud, et aszú on pasta, mida valmistatakse üleküpsenud ja mädanikuga nakatunud viinamarjadest. Pastat hoitakse põhiveinist eraldi ning lisatakse jao kaupa fermentatsiooniperioodil. Umbes 35 liitri suurune ämbritäis pastat on üks puttonyo ja pudelisiltidelt võib lugeda, et valmistatakse 3, 4, 5, harvem ka 6 puttonyo Tokaji Aszút. Niisugune gradatsioon näitab, et põhiveini 140 liitrile on lisatud kas 3x35, 4x35, 5x35 või 6x35 liitrit pastat. Pärast aszú lisamist lastakse tokail vananeda punnita tammevaatides, kus veini pinnale tekib seen, mis hiljem joogile (sarnaselt errile) iseloomuliku kirbe maitse annab. Mida suurem on aszú sisaldus, seda täidlasem vein ning seda paremini on selles happesus ja magusus tasakaalus.

Maailma veinioksjonitele meelitab kliente aga Tokaji Essencia valmistatud peaaegu et tilk tilga haaval kogutud kuldsest siirupitaolisest nektarist, mis eraldub veel pastaks purustamata üleküpsetest viinamarjadest.