Trükikojast on müügilettidele jõudnud järjekordne "Horisondi" erinumber, mis pühendatud Ungarile ja ungarlastele. Miks just Ungari? Möödunud aastal meenutas meie hõimurahvas kahte tähtsat sündmust oma ajaloost möödus 1100 aastat ungarlaste asumisest nende praegusele asualale ja 40 aastat 1956. aasta Ungari ülestõusust. See oli aasta, mil ungarlastel endil oli põhjust süüvida oma minevikku ning tundus olevat sobiv aeg tutvustada tolle suurima soome-ugri rahva ajalugu ka eesti lugejale. Seda enam, et erinumbri toimetajana võin öelda: töö käigus süvenes minus järjest enam arusaam sellest, kuivõrd vähe me Ungarist ja ungarlastest siin Eestis tegelikult ikkagi teame. Ajaloolane Eero Medijainen toob oma loos ära katkendi saadik Johan Leppiku omaaegsest kirjast president Konstantin Pätsile: Meie sugulusest ungarlastega on palju räägitud, kuid Budapestis leidub vaid väga väike grupp eriteadlasi, kes Eestist midagi kuulnud on. Laiemad hulgad on vast etnograafia muuseumis näinud Volga-soomlaste osakonnas vitriini... Möödunud on ligi 60 aastat, aga kui asendada selles lõigus Budapest Tallinnaga ja Eesti Ungariga, kas oleks siis olukord teistsugune? Kuigi käesolev HORISONT ei anna hoopiski ammendavat ülevaadet Ungari ajaloost ja kultuurist, loodan, et ta natukenegi laiendab lugeja silmaringi ning toob Ungari ja ungarlased sammu võrra Eestile lähemale...

Toimetus avaldab tänu kõigile autoritele, Tartu Ülikooli uurali keelte õppetoolile, hungarofiil Ivar Sinimetsale, Piret Norvikule Eesti Keeleinstituudist ja muidugi Tõnu Kalvetile, kelle eestvõtmisel see erinumber üldse teoks on saanud. Ühtlasi täname toetuse eest Avatud Eesti Fondi, Kultuuriministeeriumi, Ungari Teadus- ja Kultuurikeskust Helsingis, NT Kaubanduse ASi.

KÄRT JÄNES-KAPP

ESIKAANEL: Ungari ratsanik 10.-11. sajandi freskolt.