millised on ungarlased?

Varaseimad hõimud praegustel Ungari aladel olid frangid, illüürlased ja keldid. Suure rahvasterände perioodil asusid sinna germaani ja turgi rahvad hunnid, avaarid, gootid, hepiidid, aga ka slaavlased. Ka paleoantropoloogilised leiud 6.-8. sajandist ehk nn. avaaride perioodist kõnelevad, et Kesk-Doonau madalikku asustas tollal mitmekesine rahvastik.

9. sajandi viimasel veerandil ületasid ungarlased Karpaadid. Milline oli aga ungarlaste antropoloogiline kujunemislugu enne, kui nad hõivasid Karpaatia tasandiku?

Arvatakse, et ungarlaste juured on Kagu-Uuralites. Viimaste aastate uurimused näitavad, et kranioloogiliste tunnuste ehk kolju kuju poolest sarnanesid maahõive aja (9. ja 10. sajandi) ungarlased kõige enam europiidsetele sarmaatidele ja saromaatidele, kes elasid Põhja-Kaspia piirkonnas. Samal ajal erinesid nad märkimisväärselt näiteks Lääne-Siberi, Kaama ja Lõuna-Uurali rahvastest ning Kasahstani turgi rahvastest. On huvitav, et ungarlased, kes oma aastasadu kestnud teekonnal puutusid kokku paljude erinevate hõimudega ning koguni elasid pikka aega turgi rahvaste (kasaaride, avaaride, ogurite) valitsuse all, jõudsid Karpaatia basseini, ilma et ükski neist oleks oluliselt mõjutanud ungarlaste antropoloogilist tüüpi. Ungari paleoantropoloogid arvavad, et ungarlastele omane europiidne tüüp kujunes rauaaja esimesel poolel, umbes 700 aasta jooksul Põhja-Kaukaasias, kus elas koos palju hõime, kel olid sarnased morfoloogilised tunnused.

Aga ungarlane kui soome-ugrilane? Ungarlaste päritolu ja seoseid teiste rahvastega on viimastel aastakümnetel uuritud mitmete erinevate bioloogiliste meetoditega. Soome-ugri rahvaste odontoloogilised tunnused ehk hammaste kuju on väga omapärane, nimelt esinevad siin sageli koos lääne- ja idatunnused, mida vahel nimetatakse ka europiidseteks ja mongoliidseteks. Vaadeldes ungarlasi odontoloogilisel soome-ugri skaalal, mille keskel asuvad permi-komid, selgub, et ungarlased on hammaste poolest lähedased vepslastele, karjalastele, permi-komidele ja kagu-soomlastele. (Taga-Karpaatia ungarlased jäävad sellest soome-ugri n.-ö. keskmest kaugemale, sest nende odontoloogilises kompleksis on keskeuroopa mõju tunduvalt suurem.)

Soome-ugri rahvad kõnelevad küll üht päritolu keelt, kuid nende rassilised omadused erinevad suuresti. Nii dermatoglüüfika (antropoloogia haru, mis tegeleb peopesa ja jalatalla ning sõrmede ja varbapäkkade papillaarkurdude ehk dermatoglüüfide ja nende mustrite uurimisega), biokeemiliste ja immunoloogiliste iseärasuste kui ka vererühmade esinemissageduste põhjal ehk siis erinevate geneetiliste näitajate järgi on soome-ugri rahvaste seas kaks rühmitust: ühed, kel on rohkem europiidseid omadusi ning teised, keda iseloomustavad sagedamini idatunnused. Ungarlased kuuluvad koos soomlaste, eestlaste, vepslaste, karjalaste, komide ja maridega europiidsesse rühmitusse.

Teiste Euroopa rahvastega võrreldes on ungarlane vererühmade esinemissageduste järgi sarnane nii slaavi keeli kõnelevate rahvastega kui loomulikult ka eestlaste ja soomlastega ning teatud määral ka balti keeli kõnelevate lätlaste ja leedulastega. Seega võib nende andmete põhjal öelda, et tänapäeva ungarlane on tüüpiline idaeurooplane, kelle juured tõepoolest soome-ugri päritolu, kuid kelle kujunemisel on teatud roll ka tema praegustel naaberrahvastel ning loomulikult ka hõimudel, kes elasid Karpaatia basseinis enne ungarlaste saabumist.

Milline on tänapäeva ungarlane? Keskmist või veidi üle keskmist kasvu, heleda nahaga, enamasti pruunide või rohekaspruunide silmadega (on ka heledamasilmsemaid), pruunide või mustjaspruunide juustega (on ka heledapäisemaid). Ungarlased on suhteliselt ümara näoga, nagu enamus soome-ugri rahvaid, nina on neil aga sagedamini sirge profiiliga kui teistel sugulasrahvastel, kellel esineb rohkem nõgusat ninaselga.

Loomulikult esinevad Ungaris paikkondlikud eripärad, vastavalt sellele, milline etniline rühmitus peale ungarlaste on kohaliku rahvastiku kujunemisest osa võtnud. On alasid, kus esineb sagedamini turgi (s.h. türgi) mõju või germaani või hoopis slaavi oma, sest Karpaatia tasandik kui karjakasvatuseks ja maaviljeluseks soodne ala oli asustatud juba enne ungarlaste saabumist.

miks tantsisid ungarlased mustlaste pillide järgi?