Tähelepanu aitab valikuliselt töödelda mingi ruumipiirkonna või objektiga seonduvat informatsiooni ja on seega tähtis fooritule muutuse märkamiseks liikluses, sõbra leidmiseks puupüsti täis baaris, õppejõu jälgimiseks loengusaalis jne. Tähelepanu hoidmine mingil objektil või ruumipiirkonnal (näiteks fooritule jälgimisel) tundub olev pidev protsess, kuid uuemad teadmised ajuteadusest näitavad, et tegelikult töötab tähelepanu ehk hoopis rütmiliselt. Kuna tähelepanu on tihti võrreldud taskulambiga, mis heidab pimedal pööningul valgust valikuliselt ühte ruumipiirkonda, siis võiks rütmiliselt töötavat tähelepanu ette kujutada nagu taskulampi, mille valgus muutub vahel eredamaks, vahel tuhmimaks.

Tänastesse lehtedesse jõudsid taas pealkirjad, milles mainitakse DNAd. Kõike seda teadagi tänu kurikamõrvari tabamisele. Asjaolu, et DNA ekspertiisi abil kuritegusid lahendatakse, ei üllata üldiselt ju ammu enam kedagi. Ent millel see kõik ikkagi põhineb?

Patareisid kasutame me iga päev: need annavad voolu meie sülearvutitele, mobiiltelefonidele, käekelladele, teleripultidele, fotoaparaatidele ja paljudele muudele olulistele seadmetele. Kuna leelispatareid (nt tavalised AA-tüüpi ühekordsed patareid), metallhüdriidpatareid (nt laetavad AA-patareid) ja liitium-ioonpatareid on niivõrd levinud, tähendabki sõna „patarei“ igapäevases keeles elektri salvestamise seadet.

Nii nagu suurtükipatarei on mitmest suurtükist koosnev üksus, on ka elektrokeemiline patarei rangemas mõttes mitmest omavahel ühendatud elektrokeemilisest elemendist koosnev vooluallikas. Niisiis ei pea patarei (selle sõna rangemas tähenduses) tingimata olemagi võimeline elektrilaengut pikaajaliselt salvestama.

Eesti üks tunnustatumaid teadusasutusi, TTÜ Küberneetika Instituut, saab 1. septembril 50-aastaseks.

Küberneetika Instituudi juubeliüritused algasid neljapäeval, 12. augustil, kui Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avati pidulikult asjakohane raamatunäitus. Väljapanek pakub vaadata valikut viiekümne aasta jooksul avaldatud originaalsetele teadustulemustele baseeruvatest monograafiatest, kogumikest ja teadusajakirjade erinumbritest. Näituse avamisel esitleti ka uut raamatut "Teadusmõte Küberneetika Instituudis". Näitus jääb avatuks 26. augustini.

TTÜ Küberneetika Instituudist tuleb seoses juubeliga juttu ka peagi ilmuvas septembrikuu Horisondis!

Täiendatud 5. augustil:

Toomas Jüriado intervjuu keemik Hergi Karikuga

raadio KUKU 5. augusti saates LOODUSAJAKIRI

5. augusti saates Loodusajakiri vestleb loodusajakirjade sõnumitoimetaja Toomas Jüriado emeriitprofessor keemik Hergi Karikuga veega seotud teemadel. Põhjus ikka selles, et teemal "Vesi. Vedelik, mis teoreetiliselt peaks olema gaas" ilmutas artikli juulikuu Horisont.

Saadet saate kuulata KUKU raadiost pärast kella kümneseid uudiseid ja kordust neljapäeval kell 21.30 ning muidugi KUKU veebiarhviivis. 

Viimastel päevadel on rohket tähelepanu pälvinud täna Sinimägedel toimunud üritused - nii relvagrenaderide traditsiooniline kokkutulek kui Kremli-meelse Öise Vahtkonna miiting. Ja mõned päevad tagasi avaldas DELFI artikli "Seligeri suvelaagris on Eesti riigitegelaste pead teibasse aetud", viidates seejuures ka Soome Antifašistlikule Komiteele (SAFKA). 

Horisondi toimetuse tähelepanu on kõnealused teemad pälvinud eeskätt seetõttu, et Venemaa vaenlase tiitli ja koha Vene noortelaagri installatsioonis on mitme Eesti poliitiku kõrval pälvinud ka ajaloolane Jaak Valge, kellelt just viimases Horisondis ilmus essee "Täna ja kahe sõja vahel". Jaak Valge kirjutab seal muuhulgas: "Tõsisem arutluskäik teemal, kas natsirežiimi taltsutamiseks oleks olnud ka lahendusi, mis nõudnuks vähem ohvreid, või kui kaua ja mis kujul oleks Kolmas Reich kestnud pärast sõja võitmist, pole veel käivitunud ning pole näha ka märke sinnapoole liikumisest.

Selle asemel on viimasel kümnendil või kümnenditel võitjate diskursus hoopis tugevnenud või isegi taastekkinud midagi sõjaaegse vastasseisu taolist."

Tallinna Tehnikaülikool korraldab jutu-, foto- ja filmivõistluse, mille võtja saab auhinnaks reisi Ühendriikidesse Kennedy kosmosekeskusesse.

28. juulist 30. septembrini kestvale võistlusele oodatakse mälestusi ja meenutusi ülikooliajast, unistusi ja plaane TTÜsse astumisest, arvamuslugusid osalejatelt või kõrvaltvaatajatelt TTÜs antavast haridusest, selle olulisusest ning teadmispisiku levitamisest.

Osaleda võib igaüks. Oma jutustus, foto või filmiklipp TTÜst tuleb esitada veebilehele www.ttu.ee/nasa.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste leiutisele, millega saab kiiresti ja lihtsalt diagnoosida nii tervisehäireid kui tuvastada euromüntide ehtsust, anti hiljuti välja USA patent.

Patent number US7706872B2 anti leiutisele „Meetod ja seade elektrilise bioimpedantsi mõõtmiseks". Leiutisele on juba välja antud Eesti patent ning lähiajal antakse välja ka Euroopa patent. Leiutise autorid on TTÜ teadlased-elektroonikud professor Mart Min, vanemteadurid Raul Land ja Toomas Parve ning arstidiplomiga doktorant Andres Kink, kellel on valminud ka impedantsmeetodi kasutamisele tuginev doktoritöö.

Leiutise sisuks on mitmesuguste, aga eriti bioloogiliste ja keemiliste materjalide ja struktuuride ning süsteemide analüüsimine elektriliste signaalidega võimalikult lihtsal viisil, kasutades diskreetset ja numbrilist signaalitöötlust. Värsket patenti on plaanis kasutada käesoleva aasta sügisel algava Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projektis SAFEMETAL. Projekti raames tehtavaid töid, mis puudutavad euromüntide turvalisust, tutvustab professor Min ka peagi ilmuvas juulikuu Horisondis.

Professor Mart Min. Foto: TTÜ